Vaba aeg

Reisi rahu hakkab vaikselt mööda minema. Samm on taas hoogsamaks muutunud. Tööl teiste väsimus, pahameel ja stress hakkab mulle kergemini külge. Teisipäeva õhtul pärast tööd ning muusikakooli tegin süüa. Järgnes ei viitsi. Kuna liigutama ei jõudnud, et sellega tööteemad peast välja saada, siis kolmapäeval olin ise juba paras mossis viriseja.

Oma vaba aega ei soovi praegu nii ära organiseerida, kui varem tavaks oli. Tahan aega olla. Tahan aega oma asju teha. Ja seejärel teised, suhtlemine ning muu tore.

See nädal mul on olnud mõningane küsimus, et mis vaba aeg? Pole väga miskit jõudnud teha. Isegi mitte juukseid pesta. Täna pärast tööpäeva lähen viin sõbra lapse lasteaiast ära tema koju ja seejärel võtan aega endale.

Ma tahan:

• jooksma minna
• teha rattaringi ning tuua pere krundilt sireleid koju
• maalida
• lugeda Strugatskite raamatut, mis kapiserval järge ootab
• lugeda Tolkieni, sest Nepaalis mäed oma vaadete ja kotkastega ja rännakuga tekitasid jubedalt selle maailma järgi isu
• süüa külmkapis olevat jäätist
• proovida valmistada masala teed (piima sisse tehtud vürtsitee)

Valikut jagub.

Eile õhtul läksin Ihastesse õele appi puid lappima. Kutsusin Joanna appi. Mina riidaga majandamisest ning sääskede keskel olemisest viilisin. Hoidsin hoopis õhtu otsa Kribu. Lapsega oli jupp aega sehkendamist, aga mingi hetk jäi ta mulle sülle magama. See oli tore. Pärast uinakut oli ta märksa rõõmsam.