Ma ju ütlesin, et ma enam ei jõua.
Ma ju ütlesin, et mul on valus.
Ma ju ütlesin oma sõnades ja tegudes.
Ma ütlesin pikalt ja selgelt.
Ma ütlesin sulle miks.
Kuid sina ei kuulanud.
Täna mul sõnad said otsa.
Kurvalt vaatan ma ajaliiva.
Muuta saan vaid ennast.
Heegeldatud lubadused,
tubased või mööduvad.
Ununenud juba homme
Läinud ära rändama.
Need hetked, soovid, mõtted, öeldu
tühja õhku liigutas.
Uus päev toob välja tõendust
Selgemalt, kui sõnus seatu.
Kehtetuks kõik jääma peab.
Täna jäi valgus saabumata.
Tuli hommik.
Aknalaual krabistab vihm.
Tõmban kardinad eest,
hämarus jääb.
Puud on raagus.
Võtan oma kuuma kruusi
ja vajutan lülitist tule.
Nüüd saab päeva alustada.
Pilv läheb üle taeva
Hall laiuv hämarus,
mis teeb sügise.
Lind kõnnib üle mänguväljaku.
Vares.
Puus pihlakaid jagub.
Tuimus läheb üle,
kunagi.
Milleks, veel ei tea.
Värv läheb üle
paberi laiali.
Mõnikord pilkupüüdvalt.
(algab T tähega)
Tahtmatu tunne unustab ennast,
trimpab reedet õhtusse.
Tehtust mõtlen, see rahu ei anna.
Tugevus, nõrkus ja lootus on koos.
Tassike teed ja liigutan varbaid -
täna õhtune pidu on hoos.
(Algab T tähega)
Täna ma ärkasin
oma argivine ja väsimusega.
Jõuan ma täna rohkem?
Tund, hommikusöök,
tund, lõunauinak
tund..
ja on õhtu.
Kas täna veel jõuan,
jõuan mujale kui Facebooki?
Vala mulle üks mõte siia vormi,
minu isiklikku mõttemustrisse.
Anna uus nurk, mida näha,
teadmine, mida märgata.
Sest oma radades olen juba vilunud
nägema ja kõndima.
Jalad on rahutud
