Tal, 1700m
Tuleb pikk päev. Ärkasin Chyamches (1430m) kl 6, et jääks rahulikult aega pakkida. Kl 7-ks pidi suur kott olema koos ja toa ukse taga, et kandjad saaksid hakata kompse kokku panema.
Meil on 11-inimesega lillenuusutajate grupp. Iga kahe matkaja kohta on arvestatud üks kandja, kellele läheb selga kuni 25 kg. Nad seovad pambud enda jaoks sobivalt kokku, üks pael läheb pambu tagant ning toetub nende otsmikule. Kuna suured pambud on erineva raskusega, siis matka eel linnas kuhjasime oma grupi pambud üheks hunnikuks ja lasime giidil/kandjatel üle vaadata, kas saavad hakkama või on vaja kandjaid juurde võtta. Kuigi minu arvates kuhi oli päris suur ja raske, siis nende jaoks oli OK. Suurema osa matkast liigub meiega koos ka sportlikum 10-liikmeline tipugrupp. Neil on oma giid, oma kandjad ja raskemad pambud. Kuna lähevad kõrgemale ja raskematesse kohtadesse, siis on neil lisaks tehnilist varustust: kassid, kirka, žumaar, kaheksa, karabinid, vööüsteem, kõrged soojad saapad jne
Täna liigume 1900m peale. Eile oli esimene matkapäev. Hommikul hakkasime ca 900m kõrguselt kõndima. Tee viis üles-alla-üles jne nagu mägitee ikka. Sissejuhatuseks esimesel päeval saime ca 1000m tõusu kätte. Päeva esimene ots oli minu jaoks hirmus tõusmine: jalg hakkas värisema, mõte oli hägune ja väga väsinud olin. Füüsiliselt oli raske. Hakkasin mõtlema, et äkki ei olnud hea plaan ikka külmetusega mäkke kolama tulla ning oleks pidanud arsti soovitust Eestisse jääda tõsisemalt võtma. Esimene kõndimine oli 2h jutti. Tõusu. Hiljem tuli tihemalt pause.
Oleme käinud mööda põllumajanduskülakesi. Kõrval läheb jeepi tee. Siinsed külad ajaga hääbuvad. Noored lähevad linna haridust saama, ära mugavama elu peale.
Matkamine viib mind puhkuse rütmi. Rahu, kohal olemine, vaated ja kõndimise töö. Meie grupist paljudel on pausidel nutitelefonid laual, ent oma telefoni taandasin äratuskellaks ning ülejäänud aja on see välja lülitatult koti põhjas. Mägiraja ääres on iga natukese maa tagant teemajad, kus saab sooja toitu, osta õlut, näkse, teed jne. Ööbimiskohtades on enamasti wifi. Puhkepause teeme teemajade juures. Kes tahab, võtab õlut, kes ei taha, midagi muud.
Päike paistab. Ilm on suvine. Tee ääres on banaanid, palmid, tomatid, kartulid. Kanep kasvab nagu meil naat. Siin praegu on kevad. Osad puud on alles raagus. Istume väljas katuse all ja ootame lõunasööki. Lähedal on kosk. Külatänaval lähevad mööda väiksed sinises vormis koolilapsed, värvilistes riietes kohalikud ja turistid.
Õhtu
Päeva teise poole esimene kõndimine oli pikem ots. Mind väsitas see tublisti. Teisalt meil oli lühike päev. Käisime natuke jõe oru veerel kulgeval treki rajal ja kohati maasturi teel. Üks ühel ja teine teisel jõekaldal. Täna läks mul rippsildade ületamine juba libedamalt. Rippsillad on korralikud metallsõrestikust põhjaga (ilusti näeb kogu maad alla), trossist käepiiretega ning külgedel võrguga. Samas astumise peale hakkavad jalgeall elama ja on tegemist, et sammud seada silla liikumisele vasturütmi.
Raja ääres nõlvadel karjatusid lehmad ja mingid hobuselaadsed. Täna terrasspõlde ei olnud. Jõe juurde minev nõlv oli liiga järsk. Jõgi kohiseb kõrval.
Ca 15 ajal jõudsime ööbimiskohta, jõime teed ja mina tegin paaritunnise uinaku. Hea oli magada matkapäeva väsimust vähemaks.
Täna meie seljakotid tulid autoga. Esimene päev oli kandjaid põhjalikult väsitanud. Meie kohalikul grupijuhil on grupijuhi abina 20-aastane poeg Madu (Madukar) kaasas. Madu läks just ülikooli, aga tuli natukeseks kaasa reisima ja giidiks õppima. Meie grupijuht, Ari, näitab talle arvepidamist (nt söögikohtades grupile toidu tellimine, lisaks tellitud jookide üle arvestuse pidamine). Vajadusel küsib pojalt inglise keele sõnu.
Eile õhtul sõime kanakarrit. Oli hea. Täna õhtul on munaga riis ja momod. Homme suundume Chamesse, 2670m peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar