reede, 11. mai 2018

Nepaal, 22.aprill 2018 (lõuna)

Bhraka, 3360m
Täna mul pea valutab. Kõndimine on lauge. Liigume mööda avarat lauget orgu, kus kasvavad madalad männid ja paistavad lumised mäed. Nägime Annapurna II, III ja IV tippe ning Tilicho tippu. Tuuline on. Käime II grupiga koos.

Eile Alam-Pisangis (3200m) ööbides tegin õhtul paaritunnise uinaku. Tuba polnudki rõske ja suur tekk oli, mida peale võtta. Usinam osa seltskonnast läks pärastlõunal Ülem-Pisangi (3300m) kondama ning templit vaatama. Õhtul läksime teise grupi juurde jutustama ning edasi tutvuma.

Liina oli üks tutvustaja, ent jõudsin alles tema küsimustevooru lõpuks kohale. Rein pikalt rääkis matkadest, kus on käinud. Nepaalis ja mujal. Rääkis tööst, et mängib jalgpalli ja et tal on kaks poega. Pärast Reinu võtsin mina jutujärje üle. Mult uuriti töö teemasid, kas mul lapsi on (ei ole), kas tahan (näis) ja mis on minu unistus.

Täna mitmel pool olid tee ääres read palveveskid. Neid võib parema käega pöörlema lükata ja soovida midagi.

Olen väga väsinud. Tahaks magada. Jätkuvalt on nohu.

Õhtu
Manang, 3540m - regiooni keskus
Huvitav asula on. Turistisime natuke poekestes ja otsisime Enale päikseprille. Tavaprillide peale mahtuvaid suusaprille paraku polnud. Samas mul olid kaasas Elbrusel ostetud suusaprillid ja laenan need talle tipuürituse ajaks. Selle aja ma saan oma lahjemate päikseprillidega hakkama. Ena leidis poekestest hoopis veini ja juustu enda tutvustamiseks. Mina jällegi mahla (guaavi-, granaatõuna- ja mangomahla), Buddha silmadega dokumendikoti (350 ruupiat) ja musta-halli-valge mustrilise fliisvoodriga kootud sooja mütsi (300 ruupiat). Kohalikust pabaripoest ostsime Enaga kahepeale viilu šokolaadikooki teepausi juurde.

Tee joodud, läksime Kalle, Ena, Marite ja Liisiga teist poolt asulat uudistama: kohalike elamupiirkond. Nagu oleks keskaega või kaugemale sattunud. Akendel klaase väga pole. Puusõrestikega kivimajad. Tahutud kohalikest kividest. Aga satelliidipannid katustel. Kuidas nad küll külmaga hakkama saavad?

Vaatasime ühte lagunenud majade kvartalit. Kolasime majas sees ning üritasime mitte läbi korruste alla kukkuda. Kolm korrust oli tollel majal. Ühelt korruselt teisel viis maja vastu toetatud palk, millesse olid tahutud astmed. II korrusel asus peretempeli tuba. Buddha kuju, teiste kujukeste ja piltidega altar. Tuba eristus iga nurga pealt teistest ruumidest: juba uksel, aknapiitadel oli puitpits ja mustrid. Toas samuti. Seal majas uksed olid kirvega tahutud laudadest, puit-tappidega ja naharibadega seotud. Naharibad olid ka uksehingedeks.

Täna toimub linnas meeste vibulaskmise üritus. Kahes suunas olid üles pandud märklauad ja hulk inimesi pidulikes riietes näitas oma oskusi.

Saime õhtusöögiks imemaitsvat jakipraadi. Ingveri ja küüslauguga hautis. Nüüd oleme II grupi juures. Täna tutvustavad end Tuulis ja Merle. Merle on meie grupis oleva Mareki vanem õde. Paaril on 4 last, elavad Tartus. Matkavad palju. Merle töötab aednikuna.

Kui täna II grupi söögituppa jõudsin, siis seltskond mässas alles köitega. Žumaariga jaamadest üles tõusmine tugiköie toetusega ja pärast kaheksaga laskumine. Karu juhendas.

Mul on täna vist palavik. Silmad on ilmelikud ja külm on. Tahaks ära magama minna. Samas, kui Ena täna end tutvustab, siis sellest ei raatsiks ilma jääda.

Kommentaare ei ole: