Kharka
Täna oli pikk päev. Kl 5.30 hommikusöök (varem köök ei olnud nõus midagi valmistama). Kl 6 hakkasime minema. Vaiksel sammul läksime ja kl 10 aegu olime Tilicho järve ääres 4990m peal. Minu kõrgusrekord tuli täna. Varem kõige kõrgem koht, kus olin käinud, oli 4700m Elbrusel. Ümber paistis lumiseid tippe. Viimase teeotsa saime kõndida lumel. Täna päikseprillid olid päriselt teema. Hea võimalus meelde tuletada, et päiksekreemi on lumel vaja panna ka lõua ja nina alla, sest lumepeegeldus kärsatab hästi. Enesetunne oli väsinud, aga viisakas. Tilicho järv jäi meist märksa allapoole, 4920m ja oli üleni jääs. Järvele uisutama keegi meist ei tõtanud.
Annapurna I pidada olevat üks täna paistnud tippudest. Liis jätkuvalt juhib tähelepanu, et oleks vaja tähekaardiga sarnast äppi, mille pealt saad teada, mis mägede tipud paistavad.
12.30 olime kõik all tagasi ja pidasime lõunat. 13 paiku hakkasime taas kõndima. Tagasi siis varem tuldud rada. Kolm tundi jalutamist. Muuhulgas siis varem juba elevust pakkunud rusunõlva. Tilicho suunas kõndides sai öömaja juba meile kinni pandud. Giid igaks juhuks helistas päeval veel üle, et oleme tulemas. 16 ajal kohale jõudes selgus. et meie toad olid brittidele ära antud. Õnneks leiti 2 tuba, kuhu 10 inimest mahutada: naiste ja meeste tuba. Naiste toas oleme 7-kesi. Nagu ühikas, kus öösel magama minnes hakata õudusjutte vestma. Hüvituseks ebameeldivuste eest oli päiksetuba meie grupi päralt. Ööseks said kandjad sinna magama. Selles klaasist koosnevas ruumis puudus küttekeha, mistõttu tänulikult kasutasin sinna kuhjatud tekke ja patju. Plusskraadidega enam priisata pole.
Praegu olen väga väsinud ja joon teed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar