teisipäev, 27. veebruar 2018

Vaheaeg

Täna hommikul panin saapad jalga ja tulin tööle. Ust lukku keerates kuulsin, et naabrimees karjub oma vanaproua peale. Nagu eile õhtulgi. Volüümi oli tiba vähem. Viha mitte. Eile õhtul koduukse taha jõudes, kuulsin teda karjumas. Purjus mehe raevunud agressiivse vihaga. Et kuidas naine elab mugavalt üüri maksmata tema kulul. Autogi, millega ta taksot sõidab, on tema oma. Naine üritas vaikselt vahele öelda, et auto on ju ikka ühiselt ostetud. Murelikult kuulasin mehe viha ja mõtlesin, kas peaks kutsuma politsei. Ikka veel mõtlen.

See nädal on koolivaheaeg: muusikakoolis ja kooris.

Nüüd mul on korralikud matkasaapad. Panin täna jalga ja hakkan sisse kandma. Soojad ja korralikud saapad on.

Nädalavahetuse puhkasin. Pühapäeval istutasin taimed ümber. Korjasin kaktuse küljest pojad ära. Pakkusin FB sõpradele välja. Selle peale Malle soovitas mulle taimevahetuse gruppi. Pakkusin oma taimehakatisi. Täna olen kokku leppinud kaks jublu ära anda. Üks huviline on veel. Tore, kui õnnestub taimedele soovijad leida.

Reedel käisin Marja-Liisaga lõunal. Oli meenutus ratastoolis inimesega liiklemisest Tartus. Minu välja mõelda oli, kuhu minna. Päris keeruline on Tartus leida ratastooliga ligipääsetavaid söögikohti. Igal pool on trepid, kasvõi paar astet. Läksime Da Vincisse. Eks oli tavapäraseid asju. Nt talle menüüd ei toodud. Teenindaja Marja-Liisaga ei suhelnud. Samas toit oli jätkuvalt maitsev. Sain seal tasuta kraanivett. Minu jaoks oluline väljas käies. Pärast läksime hotelli ja jutustasime. Temaga suhtlemine tähendab tähestikul mööda ridu ja tähti näpuga veerimist, et tabada ära, mille peale ta parajasti noogutab. See on paras mõtlemise harjutus: mis sõnad nüüd tähtede jadast kokku tulevad ning mis mõte selle tagant areneb.

Õhtul läksin linna. Gooti disko Gennis. Tutvusin uute inimestega, tantsisin. Lõpuks tuli uni kallale, oli aeg muutuda kõrvitsaks ning läksin ära koju.


Külm on. Mantliga on praegu hea. Jopega mitte niiväga. Päike paistab.

Kommentaare ei ole: