Eile olin arvestanud rahuliku õhtuga. Töö, muusikakool, vaba aeg.
Pärast muusikakooli helistas Ülvi, kes küsis, kas ma sooviksin tasuta kinopileteid, vouchereid, millel eilsega kasutamise aeg lõppes. Tema ja Priit tegelesid tõbised olemisega. Vaatasin kärmelt kino lehelt üle, mis võimalused on. Minu rõõmuks oli suisa mitu filmi, mida näha tahaks. Mul jäi tund aega tegutseda. Bussiga suundusin külla piletite järgi ning kand-ja-varvas tagasi kesklinna.
Läksin vaatama "Kolme reklaamtahvlit linna ääres". Mulle meeldis. Näitlejate koosseis oli tugev. Lugu rääkis emast, kelle tütar oli eelneval aastal ära vägistatud ning kodu lähedale tee äärde surema jäetud. Et survestada kohalikku politseid kuritegu uurima, pani ta linnaserva hiiglaslikele reklaamtahvlitele punaselt meenutuse toimunust ning politsei passiivsusest. Lugu oli inimlik, teema tõsisust arvestades üllatavalt humoorikas ning põnev jälgida.
Täna õhtul tuleb Auli külla. Hilinev soolaleivataja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar