Blogimisest tuli vahepeal paus.
Väljas on suvi. Esimese hooga tekitas tahtmise viriseda. Siis tuletasin meelde: sellist sooja saab harva. Äsja oli just külm ja ebameeldiv. Vaja on vaid leida need viisid, kuidas praegust ilma nautida.
Eelmine nädal siis üritasingi leida omale mõttekaaslast, kellega väljas külma õlut juua ja nautida, et õhtul väljas ei hakka külm. Esimesed paar katset luhtusid. Tõll aga ühtäkki küsis, kas ma tahaks tulla õhtul paadiga sõitma. Nii äge! Täpselt õige asi, õigel hetkel. Ma polnudki varem tema paadiga sõitmas käinud ja juba tükk aega nillisin võimalust.
Pärast tööd käisin kodust läbi, pakkisin külmad õlled ja ujumisriided kaasa, sõin kõhu täis ja ootasin, et Tõll mind autole korjaks. Paraja seltskonnaga suundusime Rebase sadamast Emajõele. Päike paistis, soe, tuul puhub, mõnus seltskond ja külmad õlled. Suvi oma ilus Kui olime mitu tundi juba jõge uudistanud, peatusime Kabina jõesopis ning läksime ujuma. Vesi oli imeliselt soe. Olin just nädalavahetus Rattamatkal Luuna rannas Emajões esimese ujumise teinud, mis oli pigem ebamugavalt karastav kogemus. Pimedaks naasesime sadamasse, tiksusime veel mõnda aega. Järgmine päev tööle minnes andis tunda, et öö oli jäänud lühikeseks. Aga tore oli ka.
Reedel sain matkakaaslase Marekiga kokku. Ta tuli mulle tööpäeva lõpus autoga järgi, otsisime Kesklinnast koha, kuhu parkida ja läksime Pahadesse poistesse sööma. Kuna algne jutt oli teest ja kohvikust, siis edasi suundusime Säde kohvikusse teed jooma. Marek oli lubanud mulle tee välja teha selle eest, et reisijutud blogisse ümber kirjutasin. Selle lubaduse täitis ta kuhjaga: tegi õhutsöögigi välja :) Juttu jagus. Kui tee otsa lõppes, jalutasime jõe ääres. Lõpuks tuli piirajana peale, et Marek oli lubanud kindlaks kellaajaks õe juurde sauna minna. Tegelane kutsus mind Tallinna tulema. Tarvis mõelda ja plaani võtta. Suveplaanide ja nädalavahetustega tõtt vaadates, tuleb siiski tõdeda, et enne augusti lõppu ei mängi välja.
Nädalavahetus möödus mul Ihastes. Õde oli tellinud kuhja puid, mis vajasid riita lappimist. Laisk nagu ma olin, piirdusin Kribu hoidmisega, korjasin põõsad punasest sõstrast tühjaks ja nipet näpet teed kuivama.
Taas on tabanud mind lugemishoog. Sünnipäevaks saadud raamatud on kõik läbi loetud. Eile tulin seljakotiga tööle ning käisin õhtul raamatukogus. Raamatukogutöötaja vaatas raamatukuhja peale mulle otsa ja rõhutas: 3 nädala pärast on tähtaeg! Noh, täna hommikuks on esimene raamat läbi loetud. Nädala lõpuks ilmselt ka ülejäänud.
Laupäeval käisin poes. Tulin sealt kalaga koju. Pühapäeva hommikul fileerisin ära, viskasin ahju. Nüüd järjest nosin. Fileerimine läheb iga kord järjest ladusamalt. Kalal nahk tuli suht ise ära. Luud annab üsna mugavalt välja lõigata. Järjest vähemaks jääb head kala, mida suurte fileetükkidena ei eralda. Olen väiksed jupid tavaliselt soola ja tilliga külmkappi pand, võileiva kalaks. Praegu mõtlen, et äkki peaks fileetükist hakkama juurde lõikama selleks tarbeks. Kala sel kujul on samuti maru maitsev, aga väikseid tükke on hakanud nappima.
Eile käisin jooksmas. 4 km ringi. Kuna varem 3,7 km on tulnud 27 minutiga, siis ootasin, et saan oma selle suve jooksmise eesmärgi (30 minutit joosta nii, et ei ole valus ega halb) kätte. Tüng. 25 minutit jooksin. Tuleb tööd teha ja veel distantsi pikendada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar