reede, 16. märts 2018

Jõud

Otsin oma jõudu, võiks vist viimase aja kohta öelda.

On olnud mitmeid olukordi, mis mulle pole meeldinud. Tulemusena olen olnud vihane, kurb või mõlemat. Olin mossis ja väsinud. Eile otsustasn kasutada halva tunde jätnud olukordi võimalusena õppida paremini esindama ennast. Ehk siis öelda erinevatele inimestele selgelt välja, mulle ei meeldinud sinu käitumine x, ma tunnen ennast y ja tulemus on z. Mõeldud-tehtud.

Tulemusena üks inimene vabandas. Lihtsalt vabandas. Ilma agade, ettekäänete ja õigustusteta. Teise inimesega viisakas toonis lõpetasime suhtlemise ära ning soovisime teineteisele edu edasiseks. Kolmandal juhul rääkisime natuke ühe ja teise vaatepunktist, elust ja tegemistest.

Osa minu väsimusest ja kurbusest hakkas üle minema juba otsusega tegeleda nende olukordadega.

Nüüd on vaja jätkata. Selleks, et suhelda inimestega ehedamalt. Öelda rohkem välja oma ootused ja tunded. Seista enda eest. Nõuda teistelt vastutust nende tegude ja valikute eest. Harjutada, kuni ma õpingi ootama neid asju endalt ning teistelt.

See nädal on kuidagi märkamatu kiirusega mööda läinud. Muusikakool, koor, kokkamist, inimestega suhtlemist. Eile oli mul lõpuks üks rahulikum kodune õhtu. Sain mahti juuksed ära pesta, filmi vaadata ja kinnast kududa. Äkki täna õhtul teen isegi omale üle tüki aja teed.

IMDB top 100 filmide vaatamisega olen jõudnud 55-ni. Vaikselt edeneb. Eile vaatasin Charlie Chaplini Modern Times. Tema filmidesse olen suhtunud tugeva eelarvamusega. Vaatamiseks aega võttes oli lugu üllatavalt asjalik vaade lõigule ajaloos. Tööstus, inimeste kohtlemine, 30ndate majanduskriis, töötus, nälg, kuritegevus, protestid. Peategelane oli jaburalt naiivne ja karikatuurne, ent selle juures samastatavalt inimlik.

Kui kindad valmis saavad, läheb filmivaatamine mõneks ajaks pausile. Aprillis puhkan. Selleks ajaks tahan vähemalt kolm raamatut läbi lugeda: Ursula LeGuin "The Dispossessed", Strugatskite üks raamat ja Aado Lintrop  „Tõusta mägede õlule. Luuletaja Himaalajas“. Esimesed on detsembris saadud laenuraamatud, mille lugemisega on läinud juba kauem, kui mulle meeldiks. Kolmas on sissejuhatus puhkusele.


Kommentaare ei ole: