Kuidas hakkama saada, kui ma olen liiga palju korraga ette võtnud?
Eelmine nädal oli mul puhkus. See oli intensiivne ning sai läbi. Sellel nädalal olen väsinud. Teha on palju.
Neljapäeval kolisin ära Hiinalinna. Korteris on paras ellujäämiskeskkond. Kardinaid ega internetti pole. Pliidi järgi ühendamiseks pean kutsuma mõne gaasiga pädeva inimese. Tubades on kuhjad kaste ja köök-elutoa on vallutanud ehitus.
Suurema osa puhkusest tegelesin kolimisega. Neljapäeva õhtul oli suuraktsioon sõprade ning perega, kelle abil viisin ära viimase kuhja asju. Nipet-näpet on veel viia. Kunagi. Viimaste vapratega korkisin neljapäeva õhtul vahuveini lahti ning nautisin teadmist, et plaanist on saanud reaalsus: oma kodu. Ehitamist ja nikerdamist jagub korteris veel hulgim. Sellel reedel korraldan soolaleiva peo. Kutsun igast sõpru, tuttavaid, naabreid ja abilisi külla. Kuna külade jaoks oleks vaja vähemalt puhast põrandapinda, siis tegelen köögilaua peitslakiga katmisega. Kolmapäeval (vist) läks üks kiht põrandalakki krundiks. Pühapäeval esimene kiht peitsi. Eile jõudsin natuke enne kl 22 koju oma muusikakooli ning kooriproovi tegemistest. Siis taas tõmbasin liivapaberiga pinna siledamaks ja katsin uue kihi peitslakiga. Täna jälle.
Loodetavasti saan homme fonoluku telefoni tagasi ühendatud, interneti elamisse ja gaasipliidi kasutusse. Oleks külaliste kutsumisel abiks.
Tarvis ka taburette värvida ja koristada. Suurenev kuhi kaste on keset elutuba.
Järgmisel nädalal korraldab Harrastajate stuudio Rahvaülikooliga kahasse Elva kultuurimajas Tamme-Lauri tammemaalide näituse. Selle nädala pean oma maali valmis saama. Teha on palju. Aega on vähe. Näen mõningast probleemi.
Koostan igaks päevaks tegemist vajavate asjade nimekirju ja üritan ühe päeva korraga üle elada.
Reedel käisin ühel sõbral külas. Ajasime juttu. Tal oli kõrvarõngaid, mida enam ei kanna ning pakkus neid mulle. Sain üht-teist põnevat oma kogusse juurde. Ühtlasi utsitas ta mind soolaleiva jaoks FB üritust ära tegema. Väline motivatsioon ikka töötab ning tehtud see sai.
Reede õhtul läksin Tallinnasse Kadrile külla. Polnud ammu näinud. Nakatasin teda ja Vooteled Dirk Gently's Holistic Detective Agency sarjaga. :P
Laupäeval oli Segakoori Liidu suvelaagris õpitud materjali meeldetuletusproov. 17. ja 18.veebruaril tuleb taas esinemine Mozarti teosega. Kuigi ma ei olnud pool aastat oma partiile otsagi vaadanud, tuli läbi laulmisel materjal üllatavalt ladusalt meelde.
Õhtul bussis Tartu poole sõites helistas Ivi mulle. Uuris, kus olen ja mis teen. Kutsus teatrisse. Jõudsin rahulikult otse bussipeatusest teatrisse jalutada. Natuke barbari tunne tekkis küll grammigi meigita, matkasaabaste, teksade ja t-särgiga teatrisse minna, aga mis teha. Etendus "Beatrice" meeldis mulle väga. Kergelt ulmelugu kahe noore paari elust. Neist üks tüüp lasi endale ajju kiibi panna, et siis une asemel rentida oma aju välja. Tehnoloogia võimaldab soovi korral digitaliseerida inimest ning tema mälestusi. Ühtlasi tervisliku olukorra jälgmist. Sealt edasi areneb inimlik draama elust, valikutest ning tegude hinnast.
Pärast teatrit, minu uue elu muljeid kuuldes, kinkis Ivi mulle soolaleivaks mikrouuni nõud. Sellised, millega saab uunis makarone/riisi keeta ja juurikaid/kala/kana aurutada. Äge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar