Viimasel ajal olen pidevalt väsinud. Tööl on kiire. Ja siis on väga kiire.
Esmaspäeval kooriproovis üllatas dirigent mind teatega, et Jaani kiriku Segakooride Liidu advendikontserdil laulan meie repertuaari kõige ilusamas loos soolot koos mõnede teiste solistidega. Nii vahva! Tõsi küll, meie koori teine solist on juba mõnda aega saanud oma osa harjutada. Mul on aega vaid 2 proovi oma kooriga ning esinemispäeva proovid. Eks siis pean iseseisvalt õppima.
Detsembris on ootamas hull esinemiste nädal:
13.detsember (K) kl 17 muusikakoolis klassikontsert, kus laulan kahte sügise jooksul õpitud lugu. Laulan omapäi, klaveri saatel.
16.detsember (L) kl 16 tuleb Jaani kirikus Segakooride liidu advendikontsert, kus siis laulame kooriga ning ühes loos olen üks solistidest.
18.detsember (E) kl 19 tuleb muusikakooli jõulukontsert Raekojas ja seal ilmselt laulan ansamblilugu. Üks kolmest häälest.
Korteriremont edeneb jätkuvalt kiduralt. Põrand on nüüdseks lihvitud. Tulemused vajavad täiendavat tähelepanu. Nimelt on laudade otsad seina suhtes nii suure vahega, et kõikjal liistuga ära ei kata. Hambad ulatuvad kohati ca 2 cm seinast eemale. Seinast eemaloleva radika toru jaoks oli tehtud sisselõige lauda, mis on mitu cm sügavam, kui toru kaugus. See vajab lappimist. Lauad on kohati laakidest lahti. Üks sein on laua paikapanekuga ära äestatud. Niipalju ehitaja pakkus, et võib tulla seina korda tegema. Kurb olen. Väga kurb. Läks tohutult aega (septembi keskpaigast hakkas tegema) ja tulemus mulle ei meeldi. Eile ostsin põrandalaki ära. Homme lähen vaatan mingeid laiemaid põrandaliiste.
Aiviga oleme hakanud käima nädala sees UGs lauajalkat mängimas. Nüüd juba kolm nädalat oleme otsinud sobiva ühise õhtu ning käinud mängimas. Hakkame vaikselt sedasi UGs kohalikeks muutuma. Seni nädala sees peale meie suurt kedagi seal olnud pole. Aiviga saame rahulikult mängida ja kumbki omi asju harjutada. Mina õpin paremat pallikontrolli. Püüan palli kinni ning proovin seda ühe liini piires liigutada. Hetkel kõik on raske. Palli püüdmine, soovitud viisil liigutamine ja et seda liigutamisega ära ei kaotaks.
Viimasel ajal on veidrad lood olnud meestega tutvumisega. Sattusin tööl ühe nunnuga jutu peale. Nädal aega sai koos lauajalkat mängitud, niisama vesteldud. Nädalavahetusel kogemata trehvasime linnas. Tüüp kogu õhtu oli minu kõrval, tantsisime, jutustasime, ostis mulle jooke, tutvustas oma sõpradele, hoidis käe mul ümber. Läksime koos ära. Tal mingi sõber oli suutnud oma suhtes jama kokku keerata ja nunnu läks sõpra kantseldama. Saatis mu praktiliselt koju ning läks pika sooja kalli järel sõbraga ära. Uue nädala saabudes teatas ta, et järgmised kaks nädalat tal on tööga nii kiire, et ei jõua midagi. Ja rohkem polegi suhelnud. Mingi hetk linnas sain ühe teise tüübiga jutule. Kui sõbrannaga kõrtust lauajalka laua äärest edasi liikusime, siis tüüp kibeles kaasa. Kuuldes, et lähme meeste striptiisi vaatama, siiski loobus. Eile lauajalkat mängides tutvusin veel mingi tegelasega, kes õhtu lõppedes saatis mind kõrtsu uksele ja küsis, et kas ta oli õigesti märganud, et meie vahel on huvi olemas. Ütlesin selle peale, et teinegi kord täitsa võin temaga suhelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar