Kiire ja vihmane

Kiire on. Sel nädalal tulevad esinemised. Kooliga ja kooriga. Pühapäeval oli mul klaverisaatjaga proov. Rütmidega on raskusi. Kui räägitakse sisemisest tiksust, mis peaks lugude ajal käima, siis ma vaatan ammuli sui, et misasja? Samas lood on peas ja mõeldes kevadele, on üksi laulmise areng tuntav.

Reedel läksin Rõõmusõõmu ja AleCoqi kammerkoori kontserti kuulama. Kutsusin Jürka seltsi. Rõõmusõõm oli vahva. Elav, mitmekesine ja huvitav jälgida. 

Muusikaelamuse järel läksime Jürgeniga Vapianosse sööma. Võtsin tomatisuppi veiselihaga ning klaasi veini. Arve tuli märksa kopsakam, kui ootasin, sest selgus, et liha maksab teist sama palju kui supp. Seda nad tellimisel ei maininud. Kui vähegi võimalik, siis sinna kohta ma enam tagasi ei lähe. Tartus on paremaid itaalia toidu kohti. Jürgen oli doktori eelkaitsimisest väsinud ning suundus pärast einetamist koju. 

Mina uitasin linnas edasi. Tänaval trehvasin Irist. Kolasin tema ning ulmesõpradest seltskonnaga linnas ringi. Iris uuris, kuidas mul ulmekirjandusega läbisaamine. Mulle meeldib fantaasiakirjandus. Ta pakkus mulle laenata alustuseks LeGuini ning soovitas edaspidi tulla ulmikute kokkusaamistele, kui parajasti mahti ning viitsimist. Leppisime kokku, et teisipäeva õhtul lähen talle külla raamaturiiulit sirvima. 

Zavoodis Iris kraamis kotis välja peotäie värvilisi markereid. Asusime lauda kaunistama. Üks hetk tuli meie juurde vihane baaridaam, kes sõimas, et meiesuguste inimeste pärast ei saa Zavoodis mitte midagi ilusat olla. Teatas ka, et kui me oma tegevust kohe ära ei lõpeta, siis ta viskab meid välja. Ee..nojah siis. Igal laual oli juba paks kultuurikiht ees. Üks näide tolle õhtu lisandustest, mida Iris sõimamise eel nikerdas: 

Pilt: Iris

Sellise teeninduskogemuse peale ei viitsinud pikalt enam Zavis passida. Vaatasin telefoni ja nägin, et Ago oli kutsunud mind Treppi, kus Rõõmusõõmu seltskond pidutses. Läksin sinna ja tantsisin, kuni vähegi ärkvel suutsin püsida.

Laupäeval jalutasin kärmelt laadalt läbi. Ostsin sõira, aga maitsvalt pehme kohupiimase tekstuuriga parajalt soolast köömnetega juustu sel korral polnud. Läksin Ülvile külla. Polnud tükk aega trehvanud ja hea oli jutustada. Madli jooksis ringi. Laps leidis, et multikad on tema inimõigus ning avaldas häälekalt pahameelt, kui neid ei saanud. Huvitav, kas multikad on nagu suhkur: kiire sõltuvus?

Pühapäeva õhtupooliku veetsin taas Ihastes kribu nunnutamisega. 

Remondi teemadel on asjad liikunud vaid nii palju, et eelmine esmaspäev käisin ehituspoes lakki juurde ostmas. Peaks ehitajat torkima. Nii vastik on, et asjad liiguvad vaid peksmise peale. Ei ole enam jaksu. Ei ole enam entusiasmi. Ei ole lootust valmis saada. 

Töö-kiirega on tekkinud hulk ületunde. Üritan homme ülemuselt uurida ehk annaks enne jõulu neid välja võtta. Mul on puhkust vaja.