Reedel ja laupäeval oli Pangodi ääres koorilaager. Neljapäevase lumega tuli koorilisti murelik kiri, et ühel tegelasel on suverehvid all, jube libe sõita ja äkki teeks ikka laagri Tartus ohtuse huvides. Kirja kirjutaja jättis mainimata selle, et tal oli tarvis reede õhtul jõuda tagasi Tartusse ja seepärast soovis Tartus toimuvat laagrit. Murelikule üleskutsele järgnes riburada listi teistegi kirjad, et suverehvid all ja vahetusaegu ei saa. Õnneks sekkus dirigent, kes teatas, et bussid viivad samuti kohale. Mitmed vaprad trotsisid saabunud miinuskraade ning vahetasid neljapäeva õhtul talvekad autole alla. Lõpuks õnnestus kõigile tekitada mugav viis laagrisse saada. Saunast, seltskonnamelust ja hangest niisama kergekäeliselt ei kannata loobuda. Ma olin omale juba aegsasti rehvivahetusaja pannud. Ma oma autoga väga minna ei tahtnud. Õnnestus hoopis leida kompromiss, et Ainar tuli minu autot juhtima.
Laagris oli põhjalikult jõululugude õppimist. Reede õhtul järgnesid õlled, näksid, etlemisega telefonimäng ja muusikaviktoriin. Muusikaviktoriinil olime taas Liisaga paaris. Kui saime teada, mis mäng nüüd tuleb, siis vaatasime teineteisele otsa ja muigasime, et taas tulevad meilt vastused "Oo beibi, oo beibi" - rubriik tunne Eesti popmuusikat. Sedapuhku isegi õnnestus punkte saada ning kogemata kombel polnudki meie päralt viimane koht. Mängudele järgnes põhjalik saunatamine ja vihtlemine. Öösel veel niisama laulmist ja jutustamist. Kuna järgmine päev oli kl 18ni laulmine, siis dirigent laagri lõpus teatas, et rohkem me R-L toimuvaid koorilaagreid ei tee. Et uut materjali saab sedasi õppida, aga midagi häälestada ega lihvida sel kujul ei kannata. Laager oli väsitav, aga tore.
Laupäeva õhtul, pärast laagrit, läksin Elvasse haiglasse vanaisa vaata, Tal oli hea meel mind näha. Vanaisa oli üsna vihane hooldushaigla personali peale ja ootas pingsalt koju saamist.
Eile käisin maalimas. Auliga saime loa tööl näitust teha. Nüüd siis järjest valmistume: tutvustavad tekstid, tööde nimekirjad, siltide tegemiseks ettevalmistused, maalide kinnitusvahendite hankimine jne.
Eile õhtul käisin taas Ihastes õelast nunnutamas. Kasvab teine hoogsalt. Nüüd juba esimest korda on pööranud ennast. Harjutab muudkui pea hoidmist ning siputab järjest jõulisemalt. Raili sai nädalavahetusel aru, et mulle peab hakkama porgandi-koolitust tegema. Ehk siis vandesõnad asendada lapse juuresolekul "porgandiga". Kui olin Ihastes, siis sain ühe kirja, mille peale tuli riburada päris mitu mitte-porgandit üle huulte. Miskipärast õde ja õemees soovivad, et lapse esimesed sõnad poleks vandesõnad. No on pirtsakad.
Eelmine nädal remont sai paar sammu edasi ehk siis lauad on enam-vähem maha pandud. Nikerdamiskohad veel teha ning seejärel läheb lihvimiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar