Olen nüüd paar nädalat käinud muusikakoolis. Peamine järeldus on, et tarvis on rohkem kodus tööd teha. Tundides on põnev. Samas solfedžo liigub jõudsate sammudega edasi ja ilma lisaharjutamiseta muutub teooria lõpuks mõtetuks. Kui ma piisavalt ei harjuta, siis ma ei saa edaspidi ülesannetega hakkama. Tundides jätjuvalt valdav osa praktiline. Sellest nädalast lisandusid rütmile noodikõrgused. Seda siis c-duuri põhiselt. Täna lähen taas laulma.
Nädalavahetustel viimasel ajal üks päev on broneeritud õel abis käimisele. Noor pere ise kõike ei jõua, siis üritan jõuda appi poes käima, süüa tegema, koristama, last hoidma ja muud parajasti vajalikku tegema. Kribu on väike ja armas. Külalistele teeb üldiselt head nägu, justkui vaid magakski, sööks ja oleks rahulikult süles. Ja muul ajal karjub nii, et vähe pole...
Eelmine nädal oli kooriga esinemine. Läks talutavalt. Pärast tagaruumis lauljatega lahendasime mõned vahuveinid ning läksime edasi Rockiklubisse Vennaskonda kuulama.
Nädalavahetusel käisin sõbra sünnipäeval Ihastes. Ühest rohutunud väravast, läbi aia viis vihmamärg tee majani. Sees oli korralik kräu ja Youtube'i disko. Sattusin ühe tuttavaga jutu peale, keda ammu pole trehvanud. Mõnus oli jutustada. Tal oli minu viimaste aastate jamadega sarnane kogemus oma elus olnud, ainult teise vaatenurga alt.
Pidus üks tüüp oli oma enesehinnangu kuskile lakke ära joonud. Mingi hetk tegelane leidis, et ma pakun talle huvi. Ülejäänud peo üritas tüütus ennast minu külje alla nihverdada. Mina omakorda andsin endast parima, et teda vältida. Kui tuli kõrvale seisma, läksin mõnda teise tuppa. Kui istus minu tooli käepidemele, istusin mujale jne. Õnneks paar päeva hiljem tänaval trehvates ta enam ei teinud mind tundma. Hea seegi.
Reedel käisin Jürka ja Heikoga Vines ja Vildes veini joomas. Kamp Heiko välistudengeid oli seal kaitsmisi tähistamas. Ühe taiwani tüübiga oli mõnus vestelda. Õhtu lõppedes ta rõhutas, et kui ma lauamänguõhtuid lähiajal peaks korraldama, siis teda kutsuksin :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar