Jupp aega pole siia miskit kirjutanud.
Praegu on päevakorral jõul. Eelmisel nädalal oli töö ja NKK jõulupeod. Sel nädalal käisin töökaaslastega jõululõunal ning oli koorikaaslastega hubane istumine. Eilsel kooriüritusel oli rõõm näha mitmeid kooriliikmeid, kes praegu laulmas ei käi. Senine dirigent Liisa oli oma mehe ja pooleaastase lapse kaasa võtnud ning tuli korraks kohale. Nüüd ta sai lõpuks kätte oma titekingid: koori varesega lusika, koori logoga saunalina ja lapiteki, mille ruute koorikaaslastega suvehakul kudusime. Ikka iga ruut oma värvi. Üks kaheaastane põnn lustis niisama ringi. Ta arvas, et on tiiger, urises inimeste peale ning ehmatas akvaariumis kalu, sest naljakas noh, kuidas nad minema pagevad, kui akvaariumiklaasile kala pihta plaksu lüüa.
Sel nädalal on päris palju aega läinud kingiteemadele. Algul mõtlesin elevusega, et nii tore, see nädal tuleb lõpuks rahulik ja enamus õhtuid on vabad. Oli mingi helesinine unistus külmetusest lahti saamisest ja rohkest unest. Tegelt olen perega usinasti jõuluettevalmistusi teinud. Näiteks tuli meelde, et vanavanematele pole kuskil keska lõpetamisest saati meist pilte jaganud. Lappasime õega oma digialbumid läbi ning valisime välja ca 100 pilti. Laseme need pildid fotopaberile printida, et albumis vanaemale kinkida. Piltide sorteerimisele läks päris mitu õhtut. Nüüd järgmisena tahaks valmis kirjutada ning posti panna jõulukaardid. Laupäeval oleks tarvis koju hankida kuusk. Kunagi istutasime õega Ihastesse väikseid kuuski jõuluks võtmiseks. Neist üks on parajas suuruses, ent paraku see on sattunud õemehe kaitse alla. Plaanib ta Ihastesse kuusemetsa? Eks saab näha.
Detsembri alguses ostsin omale auto. Nüüd õpin uuesti sõitma. Nimelt tegin paar aastat tagasi load ära ja suurt rohkem auto rooli sattunud pole. Esialgu on veel hirmus. Autoomanikuks sain veidi juhuslikult. Olen mõnda aega mõelnud, et tahaks omale 4 ukse ja luukpäraga väikeautot. Tulevikus kodu otsimisel oleks auto olemasolul võimalus mõelda ka linnast väljas asuvate variantide peale. Kesklinnas elades ma polnud seni autost tungivat puudust tundnud. Ühel päevas sattusin FBs kuulutuse peale, et tuttav soovib oma 2006 aasta masinat müüa ja veel täiesti mõistliku hinnaga. Uurisin veidi elu ja leisin, et seda autot ma tahangi. Lahe juhus :)
Kuu alguses korraldati tööl valitutele motivatsiooniseminar. See oli huvitav ja meeleolukas päev. Hommikul rääkis üks tegelane meile mälutreeningust. Õigemini küll mälust, unustamist ja mälestuste moodustamisest. Ta kasutas ohtralt ilmekaid ja elulisi näiteid ning tema jälgimisega tekkis vaid sellest tulenevaid raskusi, et pidevalt hakkasid omal tekkima räägituga seoseid ja väga oleks tahtnud neid mõtteid edasi arendada. Näiteks mainis, et mälu treenimiseks tuleb kasuks füüsilisel tegevusel mõlemat kehapoole kasutamine. See arendab ja aitab paremini kaasta mõlemat ajupookera. Teise poole ettekandja rääkis sõnumi esitamisest ning kehakeelest. Paraku unustas too näitleja ennast karaktereid esitama ning tema sõnum jäi meie ette ilmuvate kohmetute, ülbete, kummaliste avalike esinejate varju. Päeva boonus oli võimalus flirtida ühe hullult nunnu töökaaslasega. Tüüp oskas isegi mõelda ja puha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar