reede, 23. jaanuar 2015

Aasta algusest

Käes on valimiste hooaeg. Nii tänavatel, kui ka huvitegevustes. Naiskodukaitses ja kooris on teemaks uute asjalike tegijate leidmine. Sellisel ajal on päris väsitav olla nähtav. Kooris olen olnud kolm aastat projektikirjutaja. Enam ei jõua, ei taha ja panen ameti maha. Selle peale sujuvalt pakuti vastu, et hakka siis koorivanemaks. Esmaspäeval oli kultuurigrupi koosolek. Kahel korral üritati mind juhiks toppida. Kaks korda ma keeldusin ja siis jalutasin minema enne, kui päris valimisteks läks. Lahkusin küll, sest olin juba teisele kohtumisele hilinenud, ent ikkagi - mida asja nagu? Näib, et seal, kus ma vähegi tegev olen, pean järjest ütlema, et ei soovi juhtida, ei soovi lisakohustusi jne. Seejuures eitav vastus on teiste jaoks miskipärast hoopis läbirääkimiste algus. Suht nõme.

Eelmisest kevadest saati olen käinud ujumas. Ikka nii kord kuni kaks nädalas. Kuna sügisel võrkpalli trennid enam ei jätkunud, siis tükk aega mõtlesin, millega nüüd tegelema hakata. Novembris pakkus Piret välja kõndimisõhtud. Kord nädalas minna ja teha siuke 10-12 km ring. See on olnud mõnus. Seni iga kord olen avastanud enda jaoks uusi tänavaid, maju ja kante. Kolmapäeval kõndisin Ravila tänava lõppu välja. Kas teie teate, kus see asub? Tallinna maanteed mööda tulime lõpuks linna tagasi. Kodu juures Pireti GPS-kell teatas, et palju õnne, 12,6 km läbitud.

Kuna trenni mõte jäi sügisest ikkagi kummitama, siis sellest aastast alates olen hakanud 2x nädalas käima Tartu Ülikooli Spordiklubi trennides. Üks trenn on mõeldud kontoriinimestele. Seal saame treenida süvalihaseid ja üldisemalt parandada liikuvust, mis istuva eluviisiga kaduma tükib. Teine on puhas mõnus olemise trenn ehk siis venitus ja massaaž.

Mingi hetk jäi lehes ette siuke pilt. Nüüd olen saanud mõttes teha linnukesi, et mis tasemeni on õnnestunud jõuda.

Hetkel vajab harjumist asjaolu, et nädala sees mul vabu õhtuid ei ole. Neli korda nädalas liigutamised, kooriproov ja sinna sekka Naiskodukaitse, seltskondlikud ja muud teemad.

Laupäeval teen teoks aastavahetuse paiku sõpradega räägitud toiduõhtu mõtte. Valmistan oma lemmikroogade seast mõnusa õhtusöögi ja kutsun sõbrad külla. Seejärel annan teatepulga järgmisele edasi. Kavatsen teha lillkapsapüreesuppi ühe maitsva retsepti ainetel ning sinna juurde koorikaaslaselt saadud retsepti järgi sibulapirukat. Kuna kodus on mul vaid kolm supikaussi, siis serveerimine läheb huvitavaks, aga mis on elu ilma väljakutseteta.

Kommentaare ei ole: