Suvel mitut puhku rääkisime Kadriga, et võiks ratastega sõitma minna. Koos ikka vahvam ja lihtsam ka kodust välja saada. Nüüd esmaspäeval läksimegi. Sõitsime linnast Jõgeva mnt pidi Vasulasse ja siis Kõrveküla kaudu tagasi. Vasula tee oli eriti ilus sõita. Vooremaa paistis kätte ära. Tolle tee ääres oli üks naljakas maja, mis nägi välja nagu omanik oleks tahtnud kangesti mõisas elada, ent oli siis leppinud sellega, et rajas omale tohutu maja põllule ning rajas koduni viivale teele väärika allee kohe ka juurde, mis esialgu veel kasvama peab. Kõrvekülas tegime ujumispeatuse. Sealne lomp oli soe ja samas hullu mõnus pärast siukest ringi.
Eelmisel nädalavahetusel käisin folgil. Üle päris mitme aasta oli mul võimalus neljapäeva õhtuks juba Viljandisse laekuda. See oli nii tore. Seda enam, et esimesel õhtul oli Aleksander Sünteri mälestuskontsert. See oli ilus ja kurb. Kunagi oli minu jaoks Oort folgi põhisündmus: see särav, hoogne ja võimas elamus, mida kindlasti lava ees kuulata tuli. Muusikat ja kuumust jagus terveks festivaliks. Kuulsin müüte sellest, et neljapäeva päeval paar piiska vihma oli tulnud. Päike ja kuumus tegid oma töö ning laupäeval Zetosid kuulasin juba muruserval horisontaalis. Hästi lahe oli avastada, et Curly Strings esineb rohelisel laval. Zetode ülesastumine sealsamas oli tõsiselt äge. Siuke asi on nii folgi süda ja hing, kui annab. Esineda üllatuskontserdiga tasuta laval. Selle aasta folgi avastus oli minu jaoks Antti Paalanen, kes tuli lavale viisakalt ülikonnas ja puha ning siis rokkis akordioni taga nii, et tukk lehvis.
Juuni lõpus käisime seltskonnaga Seto folgil. Ma pole varem väikestel folkidel käinud. Kuna pilet oli mõistliku hinnaga ning nimekirjas oli kolm ägedat esinejat (Zetod, Otava Yo ja Auli), siis tekkis kärmelt kamp kokku, kellega minna. Too folk Värskas oli äge just oma õhustikuga. Seal oli ilus, kõik oli lähedal ning rahvast oli vaid mõnesaja kandis. Värskas selgus, et mõned tuttavad naiskodukaitsjad olid samuti üritusele tulnud ning seltskonda jagus.
Juuli puhkuse alguses pidasin sünnipäeva. Kuna tööl on tava seda sorti sündmusi tähistada, siis enne puhkust võtsin ühel õhtul end kokku, rügasin mitu tundi köögis ja küpsetasin kuhja kraami.
Päris pidu pidasin nädalavahetusel traditsioonilisel viisil sõpradega Ihastes ja lõkke ääres. Suur osa olulistest inimestest oli ära laiali välismaal või Tallinnas laulupeol. Kokku tuli kamp, kus praktiliselt iga inimene oli erinevat pidi tuttav. Mõnusa üllatusena nad siiski klappisid kokku. Nii palju naerda, kui tollel õhtul, pole ma ammu saanud. Saab näha, kas edaspidi hakatakse minu sünnipäevaks kahtlase sisuga luuletusi varuma.
Lõkke ääres õhtu jooksul läks jutt kuidagi Joonatani kalduvusele üritustel pannkooke küpsetada. Mul üks sugulane hakkas muigvel kohe uurima, et tal varsti tuleb sünnipäev ja kas usin küpsetaja tuleks sinna pannkooke valmistama. Kuna ta sünnipäev oli just folgi ajal, siis ta omale pannkoogi küpsetajat ei saanud. Ent sünnipäeva hommikul ootas teda vanematekodu trepil kook sünnipäevalapsele anonüümselt sõbralt. Joonatan leidis, et kui ta pannukaid küpsetama ei jõua, siis üllatuskeeksi jõuab ta ikka küpsetada ning enne Viljandisse minekut vargsi neile viia. Kuna sünnipäevalaps FBs koogi autorit otsima hakkas, siis lõpuks Joonatan helistas ning rääkis välja, et tema tegu. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar