Olen nüüd paar nädalat juba tööl käinud ja üritanud hoida tegemiste-kohustuste hulka mõõdukuse piirides. Sellest hoolimata enam nädalavahetusel puhkamiseks mahti ei jäänud ja lähim vaba aeg ootab ees pühapäeval.
Üks ajamahukas tegevus on olnud kaltsuvaibandus. Pühapäeva järel, pärast päev otsa telgede ja lõimeniitidega mässamist, hakkab asi saama sinna maale, et sel reedel saan ehk esimese vaibaga algust teha. Eile käisin seni lõigutud kaltsu üle vaatamas ja sellest sai esimene vaip - värvijärjestus ning muster - kokku pandud. Kuduma hakkamine on päris elevust tekitav, sest siis on sellel pikal ettevalmistusel lõpuks mingi konkreetne ja käega katsutav tulemus, värviline ja omatehtud. Esimene vaip tuleb praeguse idee kohaselt kollast, sinist ja musta värvi kaltsuga ning kitsaste diagonaalmustri triipudega.
Laupäeval käisin metsaõppusel. Õppuse korraldaja oli arvestanud minu mõningase lombakusega ning planeerinud tegevused laagripaigas ja selle vahetus ümbruses. Päev oli hoogne, mitmekesine ning hea meenutus sellest, milleks olla naiskodukaitsja. Panime üles jaotelki, maskeerisime seda ja ennast, panime kahe punkti vahele side üles, proovisime erinevaid lahingpaaridena relvaga maastikul liikumise viise, tegime lõkkel pajaga toitu jne. Esmaabi teemas sain metsas mängida oma vigase jalaga haiget nagu siis, kui just olin trennis viga saanud. Päris lahe oli näha, kui palju paremini naiskodukaitsjad said selle olukorra lahendamsega hakkama võrreldes meestest trennikaaslastega. Kuigi õppuse eel tundsin õudu mõttest, et peaks hommiku kl 5ks end kuhugi kohale vedama ja päev otsa asjalik olema, siis reaalsus oli nii põnev, et see asjaolu muutus ebaoluliseks.
Neljapäeval lähen saripiletiga järgmist etendust vaatama, ballet "Raimonda". Sugulane rääkis, kuidas ta oli äsja seda vaatamas käinud ja korduvalt jäi magama. Väga paljulubav... Laupäeval mõtlen minna Viljandisse kuulama koosseisu Violons Barbares, kes olid eelmise aasta folgi kõige vahvamad esinejad.
Ülejäänud elu on suht tavaline - kooriproovid, töö, kodu, unistus sellest, et uneaeg võiks ometi pikem olla ja igahommikune ülistuslaul "Tekimaa, mu kodumaa".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar