reede, 13. september 2013

Kipsiga kodus

Eelmisel nädalal sain ootamatult kahenädalase puhkuse.

Läksin kolmapäeva õhtul PRIA võrkpallitrenni. Seltskond oli sõbralik ning vahva oli peale poole aastast pausi uuesti palli mängida. Üldiselt andis tunda, et teistel oli rohkem mängukogemust, kui mul. Samas, tänu NKK trennides käimisele, sain tegemistele pihta ja vahel isegi pallile.

Paar esimest mängu mängisin võistkonnas, kus oli peale minu veel mitmeid nõrku mängijaid, parajalt segadust sellega, kes millal palli võtab ja tundsin end täitsa õiges kohas. Kuna me ühtlasi saime teiselt võistkonnalt haledalt pähe, siis vahetati koosseisud ümber.

Edasi sattusin mängima koos kahe pika mehega, kes tundsid ennast võrkpalli mängides igati mugavalt. Järgnevalt läks asi juba nii, et nemad mängisid kahekesi ja mina sain palli puutuda, kui oli minu kord servida. Et natukenegi mängida saada üritasin vahel jaole söösta või raskest olukorrast palli päästa.

Üks selline päästmiskatse lõppes sellega, et astusin halvasti ja lõpetasin põrandal. Ühel mängijal oli külmasprei käepärast ja jahutas sellega mu viga saanud hüppeliigest. Üks töökaaslastest tõi garderoobist mu asjad ära ja üks tegelane oli nõus, mulle küüti pakkuma - nii traumapunkti, kui pärast koju. Traumapunktis pandi jalg kaheks nädalaks kipsi ja keelati esimesed 24h jalale toetuda.

Haiguspuhkuse alguses oli mul võrdlemisi keeruline leppida kodus olemisega. Nagu mu elu ikka, olin igast vahvaid plaane teinud, mida nüüd pidin ära jätma. Nohisesin jupp aega pahuralt ja otsustasin, et kui juba nii on, siis võtan korraliku puhkuse: asjalikke asju ei aja, kuhugi välja minna ei ürita, isegi, kui suudaksin (tubli toimetulija nagu ma olen), ja teen ainult asju, mis toredad tunduvad.

Peamiselt olen ohjeldamatult filme vaadanud ja kudunud. Hetkel koon möödund suvel valinud Haapsalu sallile äärepitse. Kuna filmide puhul Hollywood kiskus üksluiseks, siis vaikselt vaatan sinna sekka erinevaid dokumentaale, mida olen erinevatel ajahetkedel tahtnud näha, ent seni pole viitsinud vaadata. Nt "The Corporation", mis vaatleb suurettevõtete maailma, mõju ja kõrvutab neid psühhopaatidega,  "Fahrenheit 9/11" USA kaksiktornide teemal, "Google Baby" rahakate inimeste võimalusest tellida laps, kellele oled valinud meeldiva munaraku- ja spermadoonori ning siis kelle surrogaatema ilmale toob ja lähenevatele kohalikele valmistele mõeldes vaatasin üle "Ühtse Eesti Suurkogu".

Kui mul veab, siis ehk lähipäevil tulevad mõned sõbrad külla. Tahaks mõnusa seltskonnaga lauamänge mängida ja head veini nautida. Ah jaa.. selleks tuleks neid kutsuda. Oeh, tülikad pisiasjad.

Kommentaare ei ole: