Mai keskel sain uude kohta tööle. Puha erialase ameti peale, mis on olnud väga rõõmus muutus minu elus. Peamiselt töötan ma arvutiga. Uude kohta minnes mind juba alguses informeeriti, et ametis õppimist jagub terveks aastaks enne, kui asi selgeks saama hakkab. Kui midagi hakkab selgeks saama, siis tulevad kohe uued tööülesanded. Nagu lubatud, siis vaheldust jagub. Praegu on see aeg, kus mul eelmises kohas töötades oleks tulnud puhkus. Natuke võhm on väljas küll. Üritan võtta üks päev korraga ja nädalavahetustel puhata. Ühe uue asjana harjutan kell 7 ärkamist. See ei ole minu jaoks normaalne aeg ärgata. Kui ma väga pingutan, siis ehk kesköö paiku jään magama. Vajalikku 8 öötundi sellega aint kokku ei tule.
Paar nädalat tagasi käisin suguvõsa kokkutulekul. Üle 24 aasta saime taas kokku. Olime seal nii 40-50-kesi. Seltskond oli suhtlemisel üllatavalt avatud. Kui juurde minna ja rääkima hakata, siis juttu jagus. Üks Soomes elav sugulane tuli ise juurde ning kutsus endale külla Soomet avastama. Väga vahva ettepanek. Kui tuttavamate endaealistega juba mõnusalt lobaks läks, siis tuli aeg lahkuda, kuna vanavanemad olid ära väsinud. Mõnedega neist noorematest üritan lähiajal uuesti kokku saada. Vestlus jäi ju pooleli.
Tol nädalavahetusel pikalt unistamiseks mahti ei jäänud. Nii, kui Tartusse jõudsin, korjasin omale paraja peotäie pärnõisi talvevaruks kuivatamiseks ning sõitsin Pangodi järve äärde naiskodukaitsjatega lõngasid värvima. Taimedega lõngavärvimist korraldasin nüüd juba teist korda. Sedapuhku kasutasime ekperimentaalsemalt lähenemist - läksid käiku erinevad ümbruses leiduvad taimed, maarjajää, raud- ja vaskvitriol, samuti sool ja äädikas parajasti sobivana tunduvas koguses. Lõkkepliidil oli pidevalt mingi kraam tulel hakkamas. Seal valmis nii taimevärv kui ka värviline lõng. Kõik vastavalt sellele, kui kaugel mingil asjal järg oli. Inspiratsiooniks oli meil taimedega värvimise kohta raamatuid nii praegusest ajast kui 20.saj esimesest poolest. Kuna sel korral olime värvimiseks varunud kaks päeva, jäi mahti ka endale taimi korjata, ujumas käia ja muidu mõnusalt tunda. Õhtul käisime saunas. See oli mõnus. Järgmise päevaga saime ilusti värvimisega valmis. Võtsime ürituse kokku ning läksime rõõmsalt laiali. Nüüd ootab järgmisena ees lõngade kerimine. Sellel üritusel värvisime lisaks NKK lõngale natuke ühe vanaproua lõnga. See 80-aastane hakkaja naine ilmetles sügisel meie eelmise aasta värvimistulemusi ja palus, et me sel aastal talle ka lõnga värviksime, kui vähegi mahti jääb. Tänutäheks pakkus ta välja, et võib kududa mõne paari sokke sõduritele.
Eelmise nädala vabad hetked täitis mul aruandlusega tegelemine. Vähemasti pärast oli rõõmus tõdemus, et valmis said.
Eelmisel nädalavahetusel oli minu sünnipäev. Sellega kaasnes päris palju melu ja hämmastaval hulgal lilli. Tuba on mul praegugi lilli täis. Hullult ilus on see vaatepilt. Tööl ülemuse tungival nõudmisel tähistasin sünnipäeva lausa kahel päeval. Õigel päeval ülemus puhkas, aga ta ei raatsind peost ilma jääda. Sünnipäeva päeva õhtul sain Ihastes sõpradega kokku. Istusime mõnusalt lõkke ääres, grillisime liha ja ajasime juttu. Nagu minu sünnipäevadel ikka. Ühe uue asjana minu sünnipäeval sadas vihma. See oli minu jaoks arusaamatu - mis mõttes? Minu sünnipäevadel ei saja vihma! Vähemasti ei ole sadanud nii kaua kui ma mäletan.
Nüüd vaikselt valmistun kaltsuvaipade kudumiseks ja ehk mõne hetke leian puhkamise tarbekski.
Hiljuti olen avastanud, et ma olen oma aja jagamisel muutunud kadedaks. Nii palju on sõpru, kellega pole kokku saanud ja asju, mida võiks teha. Samas mul mingid kohustused ootavad oma järge ning mingi osa aega tahan rahulikult puhata. Huvitav, kas selline kadedus on üks suureks kasvamise sümptomitest? Uni ei ole enam luksus, mida alati vaja pole ja puhkus asi, mida teha, kui muud huvitavat silmapiiril pole. Kahtlane värk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar