Viimasel ajal mõtlen sellest, et minu elu on täis ohtrat müra. Kuna mul puuduvad elus olulised komponendid nagu turvalisus, stabiilsus, normaalne töö jms, siis kompenseerin seda müraga. Ma ei tea kuidas rajada omale elu, mida ma soovin, ja ma ei tea, kas ma saan endale lubada Eestis elamist. Ma võin tahta siin elada, aga miinimumpalgaga Eestisse omale elu ei raja. Et seda ignoreerida, olen ma täitnud oma aja nii paljude tegevustega, et mul enam ei õnnestu isegi haige olles pausi nuppu üles leida. Ma ei suuda korralikult puhata, et päriselt terveks saada.
Kuna ma olen Naiskodukaitses vabatahtlik juht, siis ma pean ju tegelema sealsete ülesannetega. Ma suhtlen, organiseerin, osalen. Muudkui kirjutan inimestele kirju, vastan kirjadele ning mõtlen sellest, mida kõike on veel vaja teha. Ma lohutan ennast mõttega, et järgmisel aastal ei luba ma ennast ühelegi ametikohale valida ning praegune erialagrupp võib jääda ka juhita ja seisma, kui keegi järgmine juhiametit enda kanda võtma ei soostu. Ma suhtlen liikmetega ja tegutsen selle nimel, et leida uus juht, aga igaks juhuks arvestan ka võimalusega, et sellist inimest ei õnnestu leida.
Kuna ma olen kooris vabatahtlik projektikirjutaja, siis ma kirjutan vähemalt 6x aastas projekte. Sel kevadel on veel üks teistsugune ja mahukam laagriprojekt juures. Eks ma kooris laulan ja osalen ka koori muudes ettevõtmistes.
Ma käin täiskohaga tööl. Olin vahepeal poolteist nädalat haige. Kui kuu lõpus palga kätte sain, siis vaatasin, et hmm ... alla 200 €. Kas tõesti? See oli rohkem juba tööl käimise toetus kui palk. Nojah, ma elan Eestis. Võimalik, et siin ongi selline asi normaalne. Nüüd olen jälle haige.
Kuna mul praegune töö tagab vaid mingi igakuise sissetuleku ja ei midagi enamat, siis ühtlasi otsin aktiivselt uut töökohta. Üritan tegeleda selleks paremate eelduste loomisega. Näiteks tegin juhiload ära ja osalen Metsaülikooli Konfliktide ennetamise seminarisarjal. Jaanuari lõpus võtsin ennast Töötukassasse tööotsijana arvele, kuna mul hakkas motivatsioon lõppema. Mul on ikkagi kaks aastat aktiivset tööotsimist juba selja taga. Pidevalt võimle nagu tsirkuseartist (ole optimistlik, asjalik, aktiivne, läbimõeldud, hoolikalt ette valmistunud jne) ja siis parimal juhul saad tagasiside kõigest sellest, mis ikkagi puudu jäi. Hiljuti üle poole aasta käisin töövestlusel. Rääkisime tund aega ning lõpus viisakalt anti mõista, et ma liiga palju lootma ei jääks. Lähiajal lähen ühte teise ettevõttesse fotogramm-meetria valdkonnast praktilist ülevaadet saama. Lähen ühtlasi näitama enda poolset huvi ja initsiatiivi, et sellega suurendada edaspidi tööle saamise tõenäosust. Oma võimaluste laiendamiseks kandideerin kevadel doktorantuuri. See tähendab ühtlasi mõningast teemakohase kirjanduse läbi töötamist.
Pereringis on mul viimane aasta aega olnud pidevalt teemasid, mis vajavad päris palju energiat ja tähelepanu. Seda siis lisaks kõigele eelnevale. Nii see ratas pöörleb ja tsirkus läheb edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar