Vat siuke tunne on peal. Natuke kurb ja natuke mossis. Tähtaegasid on päris mitu, päris ebameeldivaid ja päris varsti. Siukese jahmerdamise asemel ma hoopistükkis eelistaksin rõõmsalt laiselda ja hommikuti kaua magada. Aga praegu ei saa. Lootusetuse tunne on ka tekkinud seoses selle trenni andva edasijõudnuga. Mida ma veel tegema peaksin? Kui halvasti ma temaga käituma peaksin, et talle kohale jõuaks, et ma ei taha temaga suhelda? Ja kuni ma midagi uut ja otsustavalt julma selles osas ette ei võta, on iga trenn tema arvelt nõmedam.
Samas kui mõtlema hakata, siis tegelt juhtub häid asju ka. Ja mitte vähe.
Täna oli üks hästi mõnus hubane õhtu tee, lauamängude ja hea seltskonnaga. Sai jälle üks uus inimene penskari sõltuvusse (üks tore kaardimäng, mis natuke kestab ja just parajal hulgal tähelepanu vajab igal ajal mängimiseks).
Eilne lahe sündmus oli, kui koolis kohvikus sai juhendajaga kokku juhtutud. Sinna juurde peaks ära mainima, et ma ei ole juba kuu aega ennast näole ei ole andnud. Ta vihjas, et ma võiks millalgi tulla temaga kokku saama, oma tehtud tööd näitama. Ühtlasi uuris seltskondlikult, et kuidas mul läheb ja millega tegelen. Kui ma talle oma õppimiskaost mainisin, siis selle peale ta leidis, et ah tee need asjad ära ja siis vaatab selle lõputööga edasi. Päris vahva nagu.
Sürr hetk oli ühes loengus, kus kuulajad on kokku üldse max 9. Loenguks oli vaja läbi lugeda üks artikkel. Kohale oli tulnud 5 inimest. Mina olin ainus, kes oli seda asja ka lugenud. Hei magistrandid, miks te seda ainet siis üldse võtate? Pidin siis kuidagi täitma neid piinlikke pause, mis küsimustele järgnesid. Õnneks õppejõud olukorra lootusetuse tõttu väga pikalt artikli teemadel ei peatunud.
Vahvate asjade juurde käib ka see, et laupäeval sai käidud Tartu õllevalikuga tutvumas. Üksmeelselt leidsime, et õllede mahajahutmisega on Eestis küll liiale mindud. Kuna hea õlle oli olemas, siis siukestest pisiasjadest me ennast segada ei lasknud. Panime oma joogid radikale natukeseks soojenema. Õllele tekkiski maitse! Ega see mingi lager ei ole, et jäiselt külm peaks olema, et juua kõlbaks. Ühtlasi linnas sattusin ka kokku selle sugulasega, kes Inglismaal oli alguses minu juures peatunud. Kuulsin tema tegemistest, kuidas tal seal läinud oli ja sellest, mis puhul ta juba Eestis tagasi on. Tore oli teda näha :)
Ja reedel tuleb saunakas. Linnast väljas suisa, nii et saab ka veidi teise keskkonda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar