Selle nädala avastusena sain teada, et Tallinn ei ole lihtsalt suvakas mere äärde rajatud linn, mis on Eesti mastaabis kergelt ülekasvanud. Nimelt on Tallinn ka olnud rajatud jõgede äärde, kuid linna arendamisel on need lihtsalt maa alla suunatud.
Sellist asja kuuldes tahtisin asjast natuke rohkem teada saada ja sattusin Eesti Ekspressi artiklile "Jõgi Tallinna kesklinnas ?!?". Tallinlased lihtsalt tegid oma jõest solgioja ja siis suunasid ta kanalisatsiooni. Jõelinnas elades paneb sedasorti lähenemine vähe muigama.
Mida on vaja väärtustada siis? Ei saa öelda, et Emajõgi ka puhta veega silma paistaks. Samas jõgi on alles ja oluline. See annab linnale liigendatuse, huvitavad sillad ja ettevõtlikemale veel veega seotud tegevused. Jõe ääres on hea jalutada, mätta peal isutuda ja vaadata öiseid tulede peegeldusi veel. Noh siin pole ka merd. Tõsi. Samas milline vaatamisväärsus meri tallinlastelegi on. Kesklinnast on ta eemal ja sinna saamine on paras ettevõtmine. Linna osana on ta vaadeldav pigem sadamate, panoraamvaate ja jaheda ilma kaudu. Saab näha, mis mere linnale avamise ideedest saab.
Minu elu ja tegemised on hetkel koodunud ümber märksõna: biokeemia. Ülejäänud elu peab ootama, kuni sellega on ühelpool.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar