Elusalt tagasi Tallinn-Tartu maanteelt

Sai veedetud n2dalavahetus linnast 2ra. Tagasitee koju l2ks l2bi Tallinna. Tallinnase j6udes yritasin k2rmesti bussile saada, et sellest inimvaenulikust keskkonnast kiiresti 2ra saada. Buss hilines. V2ljas6it viibis tubli 15 min. Kuna hommikul sai 2rgatud pyhap2eva kohta ebainimlikult vara (kl 8), siis bussis 6nnestus isegi 45 min kaupa tukkuda.

Yhel hetkel 2rkasin inimeste rahutu sabina peale yles. Olime parajasti ligi 14 km kaugusel Tartust. Yks naine oli pysti t6usnud, kysis, kas bussijuht tunneb ennast h2sti ja n6udis, et see kohe bussi peataks. Sinna juurde kysis, et miks buss on juba paaril korral vastssuunav88ndisse kaldunud? Juht yritas v2ita, et ei tunne ennast halvasti, kuid talle 8ledi, et inimesed ei ole n6us temaga edasi s6itma ja kardavad.

Bussijuht peatuski l2himas enam-v2hem sobivas teeservas. Juba eelnevalt otsutavaid liigutusi teinud naisterahvas l2ks bussijuhi juurde. Kuna juhi huuled olid sinised ja pulsiga polnud ka asjad korras, siis kutsuti juhile kiirabi. Yhtlasi helistati bussifirmasse, et nad saadaksid meile uue bussijuhi v6i bussi. Kiirabi tuli, vaatas bussijuhi yle ja viis Maarjam6isasse. Bussifirma poolne vastus oli stiilis oodake, kuni Tallinnast teile bussi saadame. Kellel oli kedagi j2rgi kutsuda, need ka seda tegid. Ylej22nutega sai oodatud 1,5 tundi kuni buss l6puks tuli, mis meid peale v6ttis. Sain l6puks oma seljakoti ja suuskadega ilusti koju.