Taas üks unine esmaspäev on käes.
Eelmine reede läksin Salmesse kaarte ära viima. Seepeale kutsuti mind sisse, pakuti teed, veini, praekartuleid ja huvitavat vestlust. Rääkisime päris palju raamatutest. Andres oli nördinud, et oli ulmikute kokkusaamisest ilma jäänud. Samas oli sel ajal Saaremaal ära olnud. Agnes oli äsja käinud Postimehes aabitsate osas arvamust avaldamas. Ta kritiseeris seda, et hariduslikku järelvalvet aabitsatele teeb vaid kirjastus ise. Tulemuseks on küll samade teemadega, aga masendavalt erineval tasemel sisu. Sain ise ka natuke vaadata ja võrrelda. Üks aabits oli igavate piltidega sisutuid klišeesid edastav kogum. Kõrval teine aabits pakkus samades teemades värve, ideid ja huumorit. Lugemisjärge ootavasse raamatupakki sain külast kaasa Tove Janssoni eluloo. Agnes kutsus ming järgmiseks õhtuks tagasi külla tema sünnipäevale. Mõte oli tore, aga mul oli õhtuks nii väss peal, et ei jõudnud.
Pärast veini joomist läksin Ihastesse õele külla. Olin neljapäeval temaga telefonis vestelnud ning mulle tehti tungivaid vihjeid, kas ma kunagi ennast näole ka kavatsen anda (vähemalt viimased nädal-poolteist polnud külas käinud). Autorooli must asja polnud, siis kasutasin ära autovaba nädala raames juhtidele tasuta bussiõitmise võimalust. Ihastesse jõudes oli õde ise ka alles ulapeal. Läksin siis vanatädi poole õde trehvama ning juttu ajama. Näitasin vanatädile pilte enda valmistatud käsitööst ja maalidest/joonistustest. Vanatädi rääkis, et tema tütre õpetada on nüüd tavaklassis erinevad vaimsete erivajadustega lapsed ja see on raske. Üks vanatädi tütardest oli hiljuti Soomes sebral alla aetud. Lonkas karkudega ringi ning oli väsinud olemisega. Kui seltskonna lemmik, Kribu, vähe virilaks muutus, läksime õega ära Kribu magama panema ja isekeskis jutustama.
Laupäeval oli mul koorilaager. Waldorfkoolis 5 tundi laulmist. Koorivanem Heino võttis mul hommikul autopeale. Nimelt ärkasin, uimerdasin toimetada, vaatasin aknast vihmasadu ning nentisin, et rattaga ma täna sinna sõitma ei lähe. Helistasin koorivanemale, kes juba oli auto juurde läinud ning sain küüti. Gruusia esinemiseks pean kuidagi omale esinemisriided organiseerima. Nende vorm on valged rahvariided - tikandite, kirivöö, villasega ja kallid. Gruusiaks saan ehk laenata, aga edaspidi on veits probleem, kuidas neid omale hankida.
Pühapäeval oli mul plaan rahulikult kodus toimetada. Lugesin raamatut, joonistasin, koristasin veidi. Õhtupoole läksin poodi, et miskit süüa valmistada. Kodulähedases poes trehvasin aga isa, kes HP ja Kristeliga oli just soomatkalt naasnud. Teatasid, et lähevad Oa tn-le grillima ja sauna tegema. Kas tahan kaasa tulla? Mõtlesin veidi ja leidsin, et tahan küll. Kuna kodus veel ei köeta, siis läbivaks emotsiooniks päeval kodus oli külm. Seda hoolimata villastest sokkidest, kampsunist ja teest. Saun ahvatles väga. Viisin toidu ära koju, haarasin rätiku ja sooje riideid kaasa ning grillima. HP kohale jõudes pakkus klaasi botrytisega dessertveini. Limpsisin seda rahulikult nagu vedelat kommi. Lõkkeäärde valmistasid igale korraliku kruusi hõõgveini (kuivast veinist!). Vihm peletas meid ära tuppa ja hea oli lõpuks sauna saada.
Täna ootab taas tegus esmaspäev: töö, solfežo ja trenn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar