Viimast aega tähistab taas: ma tahan kõike. Ehk siis olen oma aja lootusetult üle planeerinud ja olen pidevalt väsinud.
Reedel päeval oli Kosemõisas tööseminar. Õhtuks tulin linna tagasi ja läksin Ulmikutele. Et õhtu oli erakordselt soe, käisin öösel Emajões ujumas. Oli hea, kuigi sisse minna oli raske. Vesi oli ebamugavalt külm ja märg.
Laupäeval läksin pärastlõunal bussiga Narva. Õhtul vaatasin seal etendust "Kremli ööbikud". Mulle meeldis. Lavale olid toodud noor, keskealine ja vana Jaak Joala, teised tema kaasaegsed Eesti tähed. Oli lisatud isikliku elu detaile ja Jaagu kriitilisi arvamusi oma karjäärist. Ja muusika. Kreenholmi saar ja tehas loos mõnusa õhustiku loole jõe, paekivi astangute, tööstushoonete, õdusate lampide ja kooruva värviga. Ühtlasi oli tunda, et on korralduses põhjalikud arvestatud 2000 pealtvaatajaga. Korraldatud bussiga tulles oli piisavalt aega, et Pop up kohvikust võtta soe praad, kook ja konjak. Kahe vaatuse vahel oli piisavalt pikk vaheaeg, et jalutama minna ning toimetada. Täpselt parajalt, pärast etendust, läks buss tagasi Tartu. Kl 1 olin tagasi Tartus ja poole tunni pärast sain ära magama.
Pühapäeva hommikupoole läksime emaga Tartu Rattamatkale Mellistesse. Sedapuhku sõitsime üle Kurepalu Mellistesse, seal põgus peatus ning Räpina mnt pidi tagasi Tartusse. Tuul oli tugev, ent sõitsime rahulikult. Ilmaennustus küll ähvardas vihmaga, aga jõudsime kuivalt tagasi.
Pärastlõunal sain paar tundi mahti kodus toimetada. Seejärel tõi õde mulle Kribu hoida. Natuke aega uudistas laps minu korterit. Üks hetk helistas Ülvi, kutsus külla. Võtsin siis vähe virilaks muutunud lapse kaenlasse, käru kätte ja suundusime välja. Tuul oli jätkuvalt vihane. Laps nagu väike vampiir, kes päikest ei salli. Aga kohale jõudsime. Pärast natukest aega minu süles kohanemist kamapallide peale hakkas Veera ümbruse vastu rohkem huvi tundma. Ülvi laps, Madli, ja Veera siis uudistasid teineteist, tegelesid mänguasjade ja toiduga ning olid üsna rahulikud. Mõne tunni möödudes liitus meiega Raili.
Pühapäeva ööseks sain kutse Emajõe spaasse. Uneaega selleks ei raatsinud loovutada, niisiis läksin hoopis eile lõunal ujuma. Sisse minna oli raske. Isegi see mõte, et teksad ja tagi tuleb ära võtta. Kui juba ujuma hakkasin, siis läks paremaks. Vesi oli soojem, kui õhk. Õhtul võtsin ennast kokku, käisin jooksmas. Hoolimata unisusest, läksin kl 22ks Raekojaplatsi Jürka ja Heikoga "Põhjavaimu" kontserti vaatama. Saime muiata Eesti filmi "posiitvset" ja "helget" meeleolu. Koori oli tore kuulata, samas tervik jäi minu jaoks oodatust igavamaks. Palju filmide fragmete haagitud koorilaulude teksti, kohati humoorikalt, kohati niisama, et ilus oleks ja osaliselt mingite seostuvate sõnade järgi.
Järgmine vaba õhtu/aeg võiks saabuda järgmine kolmapäev ehk...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar