Juhtus sedasi, et sattusin nädala jooksul kolmel õhtul teatrisse.
Olen sügisest saati tahtnud näha balletti Don Juan. Paar nädalat tagasi vestlesime Aiviga mingil teemal. Ta küsis, kas olen Don Juani juba näinud. Ei olnud. Selgus, et tal oli mõttes lähipäevil minna ning oli parajasti piletit ostmas. Leidsin, et hea plaan on ja lõin kampa.
Balletti kostüümide valik oli üsna üllatav. Don Juan oli elegantses kombinatsioonis minevikust ning tänapäevasuse lihtsusest. Kurat patseeris ringi algul karvaste kintsupükstega, millel kannikad olid paljad. Natuke tüütult tüüpiline, aga vähemasti kelmika lisanüansiga. Algul lavale jõudes oli tegelane ikka väga püüdlikult näoga publiku suunas ja vaid vihjamisi oli märgata välkuvaid kannikaid. Tüki edenes siiski patseeris ta juba rahulikult ringi. Ja mingil hetkel vahetas selle kostüümi ümber märksa napima vastu, mis pidi teda justkui puhta alasti näitama.
Tantsimise osa ... noh midagi nagu toimus, aga Kesköö Pariisis oli minu meelest meelam. Aivi kommenteeris lõpuks, et etendust ning kostüüme arvestades on ikka tõsine pettumus, et tasuta dildosid ei jagatud. Tuleb nõustuda.
Eelmisel kolmapäeval tegin üle tüki aja katse minna ooperit vaatama. See žanr mulle ei meeldi. Sõbranna kutsus endaga kaasa. Vaatasin Reigi õpetajat. Muusika mulle jätkuvalt elamust ei pakkunud. Samas Zahharov suutis oma rolli panna elama. Tema puhul oli olemas seos teksti sisu ning esituse vahel. Kehastatud tegelane mõjus inimlikult, usutavalt.
"Huvitav" valik oli tehtud noore diakoni rollitäitjaga. Tehti suur sissejuhatus Reigi külla saabunud noorest, pikast piltilusast tumedate lokkidega mehest. Kui see nn noor mees lavale tuli, siis oli saalist kosta naeruturtsatusi. Noh, vähemasti pikk ta oli ning lokid olid olemas. Paraku küll hallid lokid, tohutult tüse mees, ilma ilu ning isegi sarmita. Ja siis see tegelane võlus siis ühe õhtuga kohe ära senise õpetaja naise. Ei mõjunud usutavalt. Näis, et ka mitte tema naispaarilise jaoks.
Reedel läksin teist korda vaatama Ooperifantoomi. Mulle tohutult meeldib see muusika. Kõla on võimas, dramaatiline ja lihtsalt jälgitav.
Sel korral oli minu jaoks uus, et Koit Toome oli fantoomi rollis. Hanna-Liina Võsa ja Kalle Sepp olid oma rollides toredad. Koit Toome laulis hästi, aga puudus veenvus fantoomi sünge mõrvarliku iseloomu osas ning kinnisideeks muutunud armuvalust.
Mulle jätkuvalt väga meeldis ka lavakujundus ning eriefektid.
Kultuurinädalat jätkus nädalavahetusekski, mil olin koorilaagris. Paar päeva laulmist, lõõpi, orienteerumist ja laulmist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar