Selja taha jääb poolteist kuud rahulikku aega ja ootamist, et külmetus ometi üle läheks. Oletagem, et nüüd on läinud, sest kauem sellist elu ma enam ei jaksa.
Olen saanud tagasi remondilainele. Kui käia ja teha, siis ometi on näha, et midagi liigub edasi. Trenni pole veel tagasi jõudnud. Samas krohvi segamine ja vannitoa plaatide maha võtmine annavad isikliku jõusaali mõõdu välja küll.
Nädalavahetusel käisin koorilaagris. Laulsime, pidasime lumesõda, käisime saunas. Mehed tegid usinalt süüa ning laager läks tavapäraseks toiduorgiaks ära.
Mõni nädal tagasi üks töökaaslane kutsus mind kaasa harrastajate maalistuudiosse. Sattusin üle jupi aja uuesti maalima. Sel pühapäeval jälle.
Eelmine nädal suur osa ajast läks tööseminaridele. Käisime bürooga bowlingut mängimas. Minu südant see mäng ei võitnud. Paar päeva läks osakonnaseminarile. Pealik pidas kõnet, saime lumises metsas orienteeruda ning vaadata, kuidas tänapäeval loomi kasvatakse.
Ei tea, kas see on pika külmetuse tagajärg, sügis või muu, aga hetkel on tunne, et mingitele asjadele tuleb joon alla tõmmata ja eluga edasi minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar