Uued elamused

Nädalavahetusel käisin Sakas. Tagasiteel oli ehmatav olukord, kui vastu sõitsid kaks autot. Kõrvuti. Tavalisel maanteel. Mingi tüüp lihtsalt tegi möödasõitu ja tal poogen, et keegi vastu sõidab. Laupkokkupõrke vältimiseks sai pandud pidurit ning tõmmatud teeserva. Möödasõidu tegija aeglustamist ja möödasõidu katkestamist ei kaalunud. Kuna kõik läks suhteliselt õnnelikult, siis mõtlesin, et üks loll ja ikka juhtub. Teisipäeval käisin tööalaselt Paides. Sinna ja tagasi sõiduga tuli siuksed olukordi veel 3-4. Nüüd juba siiralt imestan, et kas Eestis on tekkinud uus möödasõidutrend stiilis "kiired ja vihased"? Et suva sellest, et mingi auto vastu sõida, ikka vaja iga hinna eest möödasõit teha? Suht õudne.


Viimastel päevadel uusi elamusi pakuvad mulle veel riided. Näib nagu oleks minu gareroobis käinud kuri salakäsi ning minu viisakad, asjalikud riided vahetanud strippari riiete vastu. Jube häda ja viletsus siukeste hilpudega tööl käia, mis teel üritavad seljast kaduda. Püksid oleks nagu parajad, aga kõndides üleval püsida ei taha. Kuna need on siuksed viisakamad viigipüksid, siis vööd vööle pole ette nähtud. Pean ilmselt traksid hankima. Ja siis sokid. No ei ole normaalne. Kõnnin tööle ning selle ajaga on sokid kuskil poole talla peal krussis koos. Kuna püksid ka alla vajuvad, siis see ikaldus ei paista küll välja, aga külm hakkab. Tahan normaalseid riideid tagasi. Mis kuri käsi minu riidekapis käis, ah?

Praegu kinos on JAFF. Eile käisin vaatamas filmi  "Mälestuste Marnie". Hästi ilus, rahulikus tempos liikuv, mõtlik ning kaasahaarav. Kui film lõppes, siis keegi ei liigutanud ega nahistanud enne, kui lõputiitrid koos viimase lauluga läbi said ning ekraan mustaks muutus. Terve see saalitäis, kes kinno oli tulnud. See oli päris lahe. Omal oli ka siuke vaikne ärkamine. Mõtted veel filmi loo juures ning väga kuskile kiirustada ei tahtnud.