Soojades mustrites
peitumas rõõm.
Kui mäng,
libiseb lõng läbi sõrmede.
Rahulikus klõbinas
sünnib, kui ime,
kudum soe ja villane.
Vaikselt tegelen kudumisega. Naiskodukaitsjatele esitati abipalve Jõgeva haigla poolt, kus on vaja enneaegsetele lastele kampsuneid. Nii väikseid kampsuneid, kui sellistele tarvis, müügil pole. Proovin siis ühe siukse tillukese valmis teha. Kampsuni kudumise õppimiseks tundub mini-mõõt pealegi päris hea viis, kuidas alustada.
Ilmselt võtan see sügis kudumisteemadel siiski suht rahulikult, sest kevadel tegin emale sünnipäevaks 10 paari villaseid sokke. Ta nimelt mitu talve pidevalt käis kurtmas, kuidas tal pole villaseid sokke, sest ta ei leidnud neid kapist üles. Nüüd ehk on mõnda aega sel teemal rahulik...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar