Eile töölt kodu juurde jõudes avastasin maja eest kaks tuletõrjebrigaadi. Teisel pool tänava ääres seisis ka kiirabi. Jäin ehmunult kõnniteele seisma ning vaatasin mitu korda üle, et kas tõesti need autod on minu maja ees, mitte järgmise maja juures. Seisin, vaatasin ja üritasin aru saada, mis toimub. Suht varsti avati meie trepikoja viimase korruse korteri aken, kus tuli suitsu välja. Õnneks ei olnud näha ei leeke ega musta tossu, aga vaatepilt mõjus päris hirmutavalt. Mõtlesin välja, et see korter ei asu minu kodu kohal, aga siiski ju väga lähedal.
Kuna maja ümber inimesi polnud, siis suundusin tuppa. Trepikoja uksel tulid mulle tuletõrjujad vastu. Üks noormees neist naeratas ja ütles mulle: "Võite koju minna." Seda oli hea kuulda. Trepist üles minnes nägin, kuidas majaelanikud kogunesid majavanema korteri juurde. Räägiti, et naaber oli paanikasse sattunud, kolkinud jupp aega vastu seina ning kutsunud tuletõrje. Tegelikult nähtud suits oli olnud halvasti toimiva ventilastiooni tõttu tuppa kogunenud aur. Tuld õnneks polnud.
Elu on täis üllatusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar