Sügisel ei ole blogimisega suurt tegelenud, sest pidevalt on kiire või veel kiirem. Tegin ära Naiskodukaitse proovi ehk siis näitasin, et mul on naiskodukaitse baasoskustest üht-teist külge jäänud. NKK proovis pidime läbime 20 km metsaraja, millel tuli lahendada erinevaid ülesandeid ning hoiduda vastutegevuse eest. Meil oli neljane võistkond. Raja alguses anti igale toidupakid, kiivrid ja võistkonna peale mõõtkavata kaart, mille kõrval olid koordinaadid punktide jaoks. Pidime ise nuputama välja mõõtkava ning kandma peale punktid. Mina teatasin rõõmsalt, et mul on kompass, kuid mina orienteeruda ei oska. Samas võin inimesi edukalt ära eksitada. Selle peale anti kaart ja koordinaadid minu kätte. Täitsin edukalt oma lubadust ning märkisin esimese punkti ruudu võrra valesti. Leidsime siiski õige raja kätte ning erinevate vaheseiklustega jõudsime õhtuks raja lõppu.
Pilt: Eha JakobsonSügisel käisin Kaitseliidu koolis avaliku esinemise koolitusel. Ma paaniliselt kardan avalikke esinemisi ja siis üritasin selle hirmu kallal tööd teha. Kevadiseks kaitsmiseks tuleb kasuks, kui mul ettekande ajal natuke mõtlemisvõimet säiliks. Nüüd detsembri alguses käisin ühel teisel Kaitseliidu koolitusel Leedus. See oli minu jaoks esimene kord külastada Vilniust. Kesklinn tundus täitsa armas. Ühtlasi sain teada, et leedu õlled on tohutult paremad kui eesti õlled. Sealmail on nimelt võimalik saada elusõlut kõrtsus.
Kooriga on meil olnud paar esinemist ja sügislaager. Eesti kooriühingu poolt tunnustati meie dirigenti. Vahva, et see ka kaugemale ära paistab kui tubli ta on! Reedel saame kokku ja laulame lihtsalt enda rõõmuks. Hiljem õhtupoole lähme ka kelgutama. Siukest lumeuputust ei või ometi ära kasutamata jätta...
Jalgpall koorilaagris (Pilt: Eha Jakobson)Üks neljapäev läksime sõbrannaga Genialistide klubisse. Tal oli coachsurfinguga üks brasiillane külas ja siis tutvustas sellele linna. Algne mõte oli minna üles korrusele jazzi kuulama, aga mul ei õnnestunud piisavalt vara koolist tulema saada. Siis olime all kohvikus, jõime teed ja otsisme kohalikust valikust võimalikult universaalset lauamängu. Leidsime mingi erinevate riigilippude, küsimuste ja parajalt suure mängulauaga mängu. Reegleid sellel loomulikult kaasas ei olnud. Meie ei lasnud ennast sellest häirida ning mõtlesime kärmelt midagi välja.
Peale paari tunnist lauamängu käisime põgusalt Zavoodis, kus tutvusin väga purjus soome noormehega, kes tahtis meie lauas eesti keelt harjutada. Brasiillase tõttu tal sellega väga õnneks ei läinud. Kui tüüp liiga tüütuks muutus, siis otsustasime keskköö paiku minna sõbranna poole pannkooke tegema. Hankisime Herne poest vajaliku kraami ja jalutasime Kivi tänavale. Economicumi maja ees laiuval platsil leidsime, et peaks brasiillasele tutvustama, mida lumega teha annab. Lasime tal teha lumeskulptuuri. Esimese hooga tüüp tahtis kindad käest ära võtta, et neid mitte märjaks teha. Selle me keelasime kategooriliselt ära, et tüübil pärast sõrmed ikka alles oleks. Seejärel näitasime tüübile, kuidas teha lumeinglit. Meie seltskonna neljas liige samal ajal filmis digifotokaga ja irvitas. Tagantjärgi hakkasin mõtlema, et võib olla ei olnud väga hea idee öösel ühika ette minna tola tegema. Lõpuks jõudsime sooja pannkooke tegema ning teed jooma. Mingi aeg lõpuks jõudsin ka koju.
Üritan nüüd uuesti asjalik olemisega tegelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar