Elu on taaskord üle mõistuse kiire. Avastasin, et kui ärgata kl 8 hommikul, et päevaga rohkem jõuaks ära teha, siis pärastlõunaks olen ma nii kapsas, et unistan ainult magamisest. Nii palju siis sellest ideest oma ööpäeva rohkem töötunde tekitada.
Nädalavahetusel oli koorilaager. Tegemist oli taaskord hästi vahva üritusega. Kaks päeva laulmist, stiilipidu "Vanad hitid" ja saunatamine. Laager toimus Unipihal: maakoht, ilus loodus ja värki. Väiksema seltskonnaga läksime juba reede õhtuks kohale. Minu jaoks tähendas see võimalust laupäeval natukenegi kauem magada saada. Pidu jaoks kaasa võetud vein läks kohe esimesel õhtul käiku ning tegime endale hubase olemise köögis. Laupäeva jooksul laekus ülejäänud seltskond. Koori tuli kaks uut liiget, mõlemad minu häälegruppi. Nüüd on meid juba päris esinduslik hulk, laagris oli lausa 5 inimest :) Laulimine ei piirdunud ainult proovidega, vaid jätkus hiljem peo ajal ning saunalaval. Päris õhtul dirigent murelikult uuris, et kas teil hääl veel alles on, et homme ka laulda saab? Ah jaa...saunatamine oli samuti lahe. Saun oli hea parajalt soe, mitte liiga kuiv. Mingi hetk läks laval lumesõja pidamiseks ära. Nalja sai :) Pühapäeval tulime tagasi ning täitsa keeruline oli oma mõtteid tagasi igapäeva tegemistele saada.
Hetkel maadlen kooliasjadega. Tegemiste nimekiri kasvab õudustäratava kiirusega. Näib, et nagu kõik õppejõud tahaksid oma ained märtsiga kaelast ära saada ja meie siis jooksku. Paanika. Õudus. Ikaldus. Boonusena arvutipraksid, mis on kõike seda kokku. Mis mõttes on ööpäevas ainult 24h?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar