Eelmine teisipäev tekkis mul mõte minna Firni loengusse kuulama, mis seal toimub. Uus kaljuronimisklubi tutvustas ennast. Loengu lõpus jäin paari enda kaasaegsega vestlema. Sain teada, et sel aastal saab Firn 50 aastaseks. Tegelased olid murelikud ja mõtlesid, kuidas seda korraldada, mida seal teha, kuidas inimesi appi leida. Mulle vaadati lootusrikkalt otsa küsimusega, kuidas sul ajaga on? Minu mõte üle paari aasta nägu näidata ja loengusse minna, lõppes sellega, et aitan hooaja lõpetamiseks valmistuda.
Mingi õhtu enne magama jäämist hakkas mind üks rida kummitama. Otsisin siis kogu asja välja:
Gustav Suits
Nooruse aeg
Aeg antud elada, aeg antud nutta,
aeg antud pisaraid pühkida.
Aeg antud elada, aeg antud surra,
aeg musta mulla all magada.
Kuid mis on nooruse aeg?
Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,
ei vaimu närides närtsida:
see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -
ja armsa kaela ümber hakata.
Laupäeval käisin Kadril külas - lauamänguõhtu tee, küpsiste ja hapukurgiga. Hästi muhe oli. Imago mängus üheks küsimuseks oli: Kui Reeli oleks asi, mida kanda käes, siis milline neist - labakinnas, käpiknukk, kummikinnas...? Valdav osa inimestest leidis, et sellisel juhul ma oleksin nukid :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar