Üks kursaõde otsis omale juhendajat, et oma bakalaureuse teemavaldkonnas jätkata. Tema juhendaja oli läinud dekreeti. Botaanikaaias erinevate inimestega suheldes jooksis ta pidevalt vastu seina. Üks õppejõud ei ole nõus naisi juhendada võtma, vähemasti mitte bakast edasi, teisel ei ole projektis ruumi, kolmas ei võta omale kedagi juurde jne. Küsisin Ritalt nõu, kui botaanika magistrandilt, et kas ta oskab kedagi soovitada. Absurd kui nii intelligentne inimene ei leia omale juhendajat. Rita arvas, et tema juhendaja võiks osata aidata. Nüüd kursaõde leidis omale juhendaja ning tal on magistritöö teema!
Teine lahe asi sai alguse sellest, kui nägin pühapäeval MSNis, et üks sõber otsib omale töötajat. Uurisin, et kus ja mida. Selgus, et Tartusse. Mainisin, seda oma tuttavale. Nad vestlesid ja tuttav peaks varsti asuma katseajaga tööle.
Vahelduseks on mõnel asjal mõtet.
Esmaspäeval esitasime ära oma jõhkardaine kolmanda seminartiöö: Tartu nõukaaegsetes pildialbumites. Meie juhend oli antud võrdlemisi laialivalguvalt. Tulemuseks oli 77 lk. Kahju, et meie kolmesest seltskonnast keegi inimgeograaf ei ole, sest siis oleks tal magistritöö jaoks tugev baas olemas, mida edasi arendada. Huvitav oli näha, kuidas Tartu varem välja on näinud, uurida hoonete/objektide funktsioonide muutumist läbi aja. Näiteks Vanemuise tänav aastal 1960 (fotograaf J. Külmet).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar