See ei tundu just p2ris blogimise teema, aga noh yritan ikkagi. 2rkasin hommikul yles, vaatasin oma kirju ja sain teada, et Gruusias on s6da. Venemaa korraldab raketirynnakut Gruusiale, viib oma tanke sisse, paigutab s6jalaevastikku k2eulatusse ja pommitab Gruusia pealinna, hommikul siiski vaid lennujaama. Gruusia ei ole kyll p2ris Euroopa, aga samas on see ebamugavalt l2hedal ning sellisena valus illustratsioon maailmakorralduse mitte toimimisest. Venemaa tahab midagi, alustab S6DA iseeseisva riigiga, ylej22nud maad vaatavad k6rvalt ja noogutavad nukra hukkm6istuga: paha Venemaa, nii ei sobi teha.
Peale seda l2ksin t88le. Manager tuli minult murelikult kysima, et kuidas mul enesetunne on, kas k6ik on ikka korras ja ega mul peale eilset poole 88ni kokteilitamist liiga hull pohmakas ei ole. Ee...nope. Thanks for asking. Ja siis ma m6tlesin, kas nad yldse teavad...v6i hoolivad. Samas mina lihtsalt hommikul lugesin oma maili.
Minu gruuslannast majakaaslane, sealt brasiillaste majast, pidi nyyd l2hiajal koju minema. Kylla. Ta on selleks valmistunud kogu selle aja, mil ma siin olnud olen. Ta on seda pikkisilmi oodanud. Ta on varunud kingitusi oma hiiglaslikule perele ja s6pradele. Ja nyyd....kas ta yldse saab minna v6i kas tal saab olema kuhu minna?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar