Hetkel on meie majas hull, kes elab p88ningul. Ma ei tea, kas psyhhiaatrid ta sinna pehmete seintega kambrise just paigutaksid (kuigi siuke koht vist rohkem suitsiidsetele elanikele m6eldud), aga mina suunaksin ta sinna meeleldi. Mind veetleb selle juures lock him there and throw away the key idee.
Tegemist on nii umbes 60 aastase meesterahvaga, kes kolis siia majja natuke yle n2dala aja tagasi. Yhel 6htul toast v2lja astudes n2gin parmu moodi v2lja n2gevat tyypi koridori peal, kes teatas, et tema on siinne uus elanik. R22kis, et peab rumeenlase toa uksele koputama ja kysima talt oma toa v6tit. Poolakast tšikk oli ka ukse peale tulnud ja vaatas tyypi kahtlustava pilguga. Mida nyyd siis tegema peaks? Vanamees seletas, et rumeenlane olevat teise tuppa kolinud ja tal oleks nyyd v6tit vaja, et tuppa saada. Rumeenlase endisesse tuppa. Olukorra muutis jaburaks asjaolu, et kell oli p2ris palju kui ka see, et ta nimetas rumeenlase uueks toaks Ericu tuba. Prantslane. Ja nii palju kui meie teadsime, ei kavatsenud veel kuhugi kolida. Tyyp koputas siis sinna uksele. Talle tuli vastu unine Eric, kes selgitas meile, et kahtlane tyyp on all korrusel asuva pubi pysiklient ja tema jutt v6ib isegi t6ele vastata. Nii saime majja uue elaniku. Kyll mitte sinna tuppa, aga p88ningule.
Minu seiklused hulluga algasid alles eile. Tyytu trall hakkas pihta juba 88l enne seda, kui tegelane poole 88ni ehk siis r66msalt peale 3 88sel veel ringi m88beldas, vandus ja endaga valjuh22lset vestlust arendas. Mingi hetk ma j2in magama v6i sai tema ka iseendast natuke rahu ja oli m6ni aeg vaikust. Hommikul kl 8 hakkas aga majas kuskil alarm piiksuma. Hull selle peale kalpsas m88da maja ringi ja t2iendas seda oma r2uskamisega. Mina 2rritunud otsustavusega yritasin magamist teeselda ja pyydsin nii kuni 12ni veel veidigi und saada. Tol p2eval alarm karjus v2hemalt selle ajani kuni mina 16 ajal t88le l2ksin. Et elu liiga igavaks ei l2heks vist.
Mingi hetk l2ksin toitu kylmkappi viima. Vanamees passis k88ginurgas laua 22res nagu 2mblik k2rbseid ootamas. Kui ma k88ki astusin, siis asus ta mult j2rjest kysima, kas mul kohvi, teed v6i viina on. Juba esimese kysimusele vastasin ma eitavalt ja yritasin nii kiiresti kui v6imalik k88gist minema saada. Suundusin pikkade sammudega k2rmelt trepi poole, et sealt yles ja oma tuppa tagasi j6uda. Et asi oleks piisavalt creepy, siis tyyp j2litas mind oma kysimustega trepi otsani v2lja. Selleks ajaks olin mina j6udnud oma toa ukseni. T6mbasin selle enda j2rgi kinni ja lukku. Nii 5 minutit hiljem koputati minu uksele. Oli see sama tegelane. Tahtis minuga vestlust arendada. Ma l6in lihtsalt ukse kinni ja lylitusin tagasi arvutimaale, muusika ning muude l6bustuste juurde. Pool tundi hiljem tuli ta tagasi minu ukse taha pr6mmima. Ukse avamisega ma enam ei vaevunud ja lihtsalt teatasin valjuh22lselt: "Leave me alone!" Kuna mul nyyd asjast oli korralikult yle visanud, siis yritasin landlordile helistada, et teda olukorrast teavitada. Paraku ei 6nnestunud teda k2tte saada.
6htul koju tulles sattusin poolakatest tydrukutega vestlema. Selgus, et ka neil on oma lood selle vanamehega seoses. Erinevalt minust, olid nemad ilmselt oluliselt m6istvamad ja leebemad olnud. N2iteks oli ta neilt s88ki luninud, tahtnud et nad tema pesu peseksid, mille peale ta viisakalt pikalt saadeti. Millalgi oli ta ennast k88gi aknast r6dule vinnanud, lebotas seal oimetult ja siis yhel hetkel avastas, et ei saa tagasi. Oli siis tahtnud et tydrukud ta tagasi k88ki vinnaksid. Miskip2rast nad olid seda ka teinud. Mina ikka inimestest aru ei saa. Vestlus sai l6petud t6demusega, et peab landlordile helistama, et ta tyybi v2lja viskaks.
T2na hommikused seiklused algasid sellega, kui suundusin vannituppa hambaid pesema. Minu liikumist kuuldes hull aktiviseerus, lasi luugist redeli alla, kobis k88ginurka redutama ja ootama kunas ma sinna j6uan. Olukorda hinnates panin eelistused kiirtoidule ehk v6ileivad. Yritasin k2rmelt haarata vajalikud asjad ja j6uda tagasi trepist yles oma turvalise lukus ukse taha. Nii kui ma k88ki j6udsin, yritas ta alustada vestlust. Seekord ma ei vaevunud enam vastamagi. J2rjekordselt j2litas ta mind k88gist v2lja, ise selle juurde naerdes. Ka sel korral ei saanud ma landlordi telefonitsi k2tte.
T88lt koju j6udes vaatasin esimese asjana, et redelit pole. Yleval on vaikne ja pime. Hakkasin endamisi lootma, et 2kki poolakad said landlordi k2tte ja tegelane on v2lja visatud. L2ksin k88ki ja panin s88gi valmima. Yles tulles n2gin, et p88ningul tuli p6leb, redel on alla lastud ja tyyp passib pimedas koridoris. V2hemasti ei yritanud vestlema hakata. L2ksin k2rmelt oma tuppa ja panin ukse j2lle lukku. M6nda aega kuulsin koridoris tyybi r8gisemist ning j2rsku koputatakse minu uksele. Eelnevast 6ppides ma enam selle peale midagi ei vastanud. Yhtlasi otsustades, et aitab naljast, saatsin landlordile s6numi olukorra kohta. Paari hetke p2rast sain vastuseks vabanduse, et ta on paar p2eva linnast 2ra olnud, aga et ta nyyd tuleb kohe pubisse ja palub tyybil lahkuda. T2nase 88 veedab hull veel siin ja seej2rel peab oma kodinatega endale uue ulualuse leidma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar