esmaspäev, 29. mai 2017

Veits tülpinud hetked

Uni oli rahutu ja väsimus on täna sees. Mõttes jookseb pikk nimekiri kohustusi, mis kiirelt või veel kiiremalt tähelepanu vajavad.

Sel nädalal asendan ülemust. Kui korra varem üks selline nädal oli põnev võimalus saada infot ja uusi kogemusi, siis hetkel on lihtsalt ja tuimalt kiire.

Lauajalkaturniiris individuaalist langesin välja. Sain 4. koha. Meeskondlikus mängus jõudsin poolfinaali. Taas läheb keeruliseks, sest teised kolm on igati tugevad vastased.

Teisipäev, neljapäev ja pühapäev läksid taas remondiselt.

Teisipäeva õhtul tuli Ainar külla ja tegi moosi. Mõnus on vaadata, kuidas ta köögis toimetab. Rahulikult, põhjalikult, tulemus on maitsev.

Jõudu mööda olen maalimisega tegelenud ja seda natuke edasi saanud. Küll vähem, kui vaja oleks. Eks tuleb see nädal taas tõsiselt tööd teha.

Reedel oli isa sünnipäev. Mul tuli idee aegsasti poolõelt uurida, kas ta tulemas on grill-õhtule. Ta mõtles natuke ning tuligi. See oli väga vahva, sest viimati ajasin temaga juttu veebruaris, kui tema sünnipäeva tähistasime. Üllataval kombel soovis kaasa tulla ka Ainar. Teades, et oodata on sauna, tahtis ta võtta õlled kaasa. Hoiatasin, et veiniklubi seltskonnaga võib see mitte kõige paremini ühilduda, siis valis poest veini. Sellised lilled on sel üritusel klassika. Tšill ja grill kestis, kuni inimestel vähegi jaksu oli. 

Laupäeva hommikul poole kaheksa aegu tahtis üks naiskodukaitsja mult magamiskotti laenata. Vedasin korraks silma lahti, viisin träni uksele ja keerasin tagasi magama.

Kommentaare ei ole: