Pole ikka väga ammu siia miskit kirjutanud. Aga nüüd..
Märtsi lõpus ostsin oma kodu. Aprillis sain võtmed kätte ning nüüd järjest teen remonti. Mitu kuud hiljem saan uhkusega öelda, et näe - jätkuvalt lammutan. Kunagi saab tollest kohast ehk ka päris korter, aga mul pole aimugi millal.
Sel nädalal pean ära otsustama, kas tahan omale avarat köök-koridor-elutuba varianti või siukest liigendatud labürinti, kus iga asja jaoks on oma ruum. Lähiajal kutsun torumehe. Siis saab vannitoa ripptoru kenasti seina peale ja veemõõtjad vahetatud. Hea, et midagi saab edasi. Kui seintelt krohvi maha võtsin, siis alguses raudkangiga ringi vehkida oli päris ränk. Ajapikku jõudsin juba rohkem. Kuna nüüd viimasel ajal trenni pole väga jõudnud, siis lohutangi ennast mõttega, et korter on nagu isiklik jõusaal.
Eile käisin sulgpalli mängimas. Hea mõtte šaboteeris tuul. Ent mõnda aega sai vapralt üritatud mängida. Pärast võtsime poest mõned õlled ja läksime Raadile jalutama. Sealne lennuväli oli ikka päris sürr kant. Poole kilomeetri pikkune klaasmaja, lennurajad, lagunevad hooned, püüdlused võsa likvideerida ning sääsed. Tore oli.
Nädalavahetusel tuleb Kolme Koori Laager ehk KoKoLa. Sedapuhku on teemaks animatsioon. Laagri lõpukontserdiks teeme heli musta ja valge koera multikale.
Lisaks saab iga koor esitada mingeid endale meelepäraseid lugusid, et esinemine liiga kärmelt läbi ei saaks ning noh, ikka endid rohkem näidata saaks ka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar