kolmapäev, 23. september 2015

Unistades vabast nädalavahetusest

Mõned nädalad tagasi sai kambakesti metsa mindud. Väljas veel elu suht suvine. Paar päeva hiljem tagasi linna tulles jäi kuidagi silma, et lehed on läinud kollaseks ning osad mahagi kukkunud. Paari päevaga oli kohale jõudnud sügis.

See suvi olen päris palju saanud reisida. Mööda Eestit siis. Augustis sattusin lausa kahel puhul mere äärde. Tegelt paar-kolm korda olen see aasta Pärnus ka käinud, aga see kuidagi ei lähe arvesse. Nood päevad möödusid kontoris inimesi koolitades ja merd ei näinud isegi mitte autoaknast. Augustis olnud suve, päikse ja palava ajal käisin saartel välitöödel. Viimati sinna kanti sattusin ehk aastat kümme tagasi. Augusti lõpus käisin naiskodukaitsjatega Võsul. Väljasõidu eesmärk oli asjalik, ent trehvanud muinastulede öö ajale ning ei jäänud kasutamata võimalus õhtul mereranda tulesid vaatama minna. Avastasime rannast väikse asustamata lõkke ning nautisime nii tuld kui vaadet. Päris lahe oli olla pimedas seal liivasel rannal, vaadata tuld, järjest kaugusesse suunduvaid väikseid lõkkeid, mille ümber sumisesid pisikesed seltskonnad ja meri...

Kiirustamise hooaeg algas mul uuesti juba augustis. Juulis oli põgus puhkus, aga seejärel kohustused asusid ennast meenutama. Nüüd septembrist on uuesti alanud kooriproovid, trennid, koolitused, väljaõpped. Tore on, et saan tegeleda nii erinevate huvitavate ettevõtmistega. Samas väsimus on kallal. Tahaks üle kuu aja päriselt vaba nädalavahetust. Võimalust mitte kellegagi suhelda ja lihtsalt olla. Tahaks leida seda aega kaevata toa põrand kuhjunud kola alt uuesti välja. Kui iga nädalavahetus kuskil ära käia, siis tagasi tulles ei jää tavaliselt jaksu enamaks, kui kott nurka visata ning töönädala alguses hommikul ennast tööle vedada.

Samas eelmisel nädalal õnnestus mul 2x trennis käia. Sel nädalal ehk 3x. Kuna kooris on meie tavadirigent tagasi, siis hakkasid toimuma kord kuus häälerühmaproovid. Sel esmaspäeval saime altidega tund aega endid häälestada ning õppida õigemini häält kasutama. Paistis, et hall ilm mõjub kõigile raskelt, sest ma polnud ainus kalanäo ja surnd olemisega laulja tolles proovis. Dirigent mingi hetk üritas meile elu sisse saada, tegi nalja ja uuris, et miks me kõik nii apaatsed oleme. Lõpuks temagi vandus alla hallile sombusele sügisele. Nüüd reedel on mul plaan minna tiiru laskma. Nädalavahetusel ootab ees kultuuriprogrammiga sünnipäevapidu ning lauamänguõhtu. Kõik toredad tegemised.

Kommentaare ei ole: