Pruunika varjundiga rohelised lehed

Veel on suvi (üllataval kombel). Nädalavahetusel tahtsin linnast välja saada ning selleks tundus hea ettekääne Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Kuna mingid aastad tagasi augustis sattusin sibulahooajal Peipsi äärde, siis oli mul kujutlus oma majade juures kauplevatest elanikest, suurtest sibulakuuridest, mille avatud väravatel ripuvad vanikud. Kujutlus rahulikust kauplemisest ning kõndimisest mööda ridaküla pikka tänavat. Ja siis ma jõudsin laadale.

Tegelikkuses oli seal palju rahvast. Pidevalt vooris autosid kohale ja ära. Paar heinamaad oli muudetud ürituse tarbeks parklaks. Laada väravas küsiti piletiraha. See oli minu jaoks esimene kord tasulisele laadale minna. Samas, kui selleks juba 70 km maha sõidetud, siis tundus veidi narr öelda, et kuulge, nõmedad olete, ma lähen nüüd siit Võõpsu külje alt hoops Kallastele. Laat oli siuke kirbuturg, kus muuhulgas müüdi sibulat, küüslauku ja kala. Päev oli võrratult suvine. Taevas oli täiesti selge ja sinine. Kui juba sibulalaadale tuldud, siis sai talveküüslauk sealt hangitud. Mõni kilo sibulat samuti. Kuna pikalt seal rahvamassi sees ei viitsinud olla, siis suundusin Räpina poole tagasi ning läksin Peipsi randa. Päevitada ma ei viitsi (sest see tundub nii kohutavalt igav), aga ujumas käisin küll ning ronisin rannas asuvasse vaatetorni. Järv oli Peipsile iseloomulikult pika sisseminekuga. Jalalihased annavad veel tänagi vees kahlamisest tunda. Vaatetorn oli küll pisike, aga vaade oli tore: järv, saared, vastaskallas. Räpsus sõin kõhu täis ning kolasin mõisapargis. Roosiaed oli jätkuvalt imeline. Linn oli üldiselt väljasurnult vaikne, ent läbi pargi rotundi juurde jõudes oli seal  turismi ja muud seltskonda kuhjaga. Tagasisõit oli päris ebamugav, sest päike siras terve tee Tartuni otse silma. Samas kokkuvõtteks oli tore suvepäev.

Augusti alguses käisin Tartuffil. Sel aastal olin väga laisk ning jõudsin vaid kahte filmi vaatama: "X+Y" ja "Poistekoor". Vaadatud filmid meeldisid mulle väga. Need pakkusid mõnusa elamuse. Mõlemad lood olid noorte andekate poiste eneseavastusest. Ühel juhul siis matemaatikas ning inimsuhetes, teisel juhul muusika ja perekonna teemadel. Eriti meeldis mulle "Poistekoori" film, kus suveöös Raekojaplatsil suurelt ekraanilt laheda filmi vaatamisele lisandus võimas muusikaelamus.

Paar nädalat tagasi käisin töö asjus Saare- ja Hiiumaal. Tore oli saada paariks päevaks kontorist eemale. Turistimiseks väga mahti ei jäänud, sest päevad olid pikad ja tegusad. Kuressaares siiski õnnestus õhtul lossi ümbruses paar tundi ringi lonkida. Ma ei mäletanudki, et seal nii ilus on. Vanalinnas erinevatest ajastutest huvitavaid maju, kaunis park, kenad vaated ja puha. Hiiumaal ma varem polnudki käinud. Kuna nägin vaid seda, mis teepeale jäi, siis too saar üllatas rookatuste ja pukkveskite rohkusega. Mulle on jäänud mingi hägune mälestus, et Muhu on reklaaminud oma veskit nagu mingit ilmaimet. Samas Hiiumaal tundus neid olevat iga nurga peal.


Praegust tükib kiire vägisi peale. Sel nädalal on vaid üks vaba õhtu. Ülejäänu on sisustatud NKK ning koori tegemistega. Lisaks eelpool mainitud hobidele, tahan omi asju ka tehtud saada nii, et saab olema huvitav.