reede, 6. veebruar 2015

Kohustustest

Seoses jätkuvalt aktiivse valimisperioodiga kooris ning NKKs mõtlen päris palju tasakaalule. Millega ma tahan tegeleda? Millega ma jõuan tegeleda? Huvitavaid võimalusi on palju. Viimasel ajal nimekiri selle aasta plaanidest venib hirmuäratava kiirusega järjest pikemaks. Kas ma ikka jõuan?

Eile andsin nõusoleku olla koorivanema abi. Mul pole õrna aimugi, kuskohast ma selle jaoks aja võtan ja tegelt pole mul ka soovi selleks tegevuseks. Teisalt, minu nõusolek abiks hakata, oli eeldus, et saada korralik koorivanem. Ma juba poolteist aastat mõtlen, et tahaks koori vahetada. Jätkuvalt mõtlen. Mulle seltskond meeldib, dirigent on tore, ent lood on liiga lihtsad. Korraliku koorivanema eestvedamisega ehk annaks tegevusse midagi uut ja huvitavat juurde luua. Näiteks ansambli. Midagi põnevamat, mis pakuks ehk mullegi huvi.

Eile kooriproovis võtsime ette ühe uue vana loo. Enamus seda ei olnud varem laulnud ning teistel oli eelmisest korrast ikka päris mitu aastat möödas. Mina ootasin seda lugu elevusega, kuna see on vist ainus laul sel kevadel, kus minu häälerühmal, esimestel altidel, on eraldi partii. Noh ja kui läbi laulsime, siis esimese korra järel tuli juba kõik meelde. Teist korda laulsime juba kokku teiste häältega. Nii palju siis uuest ja huvitavast.

Tööl on mul kaks uut noormeestest töökaaslast. Sellega seoses pean aktiivselt enda eest seisma. Miskipärast on mu ülemusel arvamus, et jube paberites närimine, juhendite vormistamine ja muu siuke jama jääb kõik minu osaks. Noormeestele määrab geoinfo rakendustes tegevuse, välitööd ja muu siukse, mis vähegi loovust ja mõtlemist pakub, mis vähegi oleks vaheldus. See ei ole äge.

Tjah. Eile oli pikk päev ning jõudsin poole üheteistkümne aegu alles koju. Lisaks valiti mind koorivanema abiks. See võtab pahuraks. Vähemasti nädalavahetus on varsti käes ning saan välja puhata. Kõigest tänane tööpäev üle elada, siis trenni, siis laskma, siis poodi ja seejärel on lebo.

Kommentaare ei ole: