Kas väljapressimine õigustab valetamise?

Täna tööl kerkis minu ette moraalne dilemma: kas väljapressimine õigustab valetamise? Ma olen elus õppinud vajadusel karmilt mängima ja mõistlikkuse piires sahkerdama, kuid üldiselt valetamisest üritan hoiduda. See hoiab elu pisut lihtsama või nii.

Tööl üks minu keerulistest probleemidest on see, et olen praktiliselt asendamatu. Ma olen kassapidaja. Juhataja on paika pannud, et mind tohib asendada ainult üks teine töötaja. Too töötaja on mulle öelnud, et vihkab minu tööd. Ühtlasi teatas mulle juba tööle asumisel, et tema on oma tööga siin pidanud väga paljudest asjadest loobuma ja nüüd on minul aeg seda õppida. Hiljuti sain teada, et riigiasutuses mul ikkagi riigipühad ei ole vabad ja riigipühade ajal peame valvuritega päevases valves olema. Need päevad jagame eelnevalt omavahel ära.

Praegu on minu ees seisvaks küsimuseks, kas üks asi, millest ma pean loobuma, on juhilubade tegemine? Olen juhilubade tegemisega tegelenud oktoobrist saati. Vaikselt hakkab asjast asja saama. Kohustuslikud lisakoolitused paraku langevad minu tööpäevadele.

Eile leppisime tolle asendajaga kokku, et jaanuaris ühel päeval ta asendab mind, kui olen esmaabikoolitusel. Täna tuli mutt hiilival sammul minu juurde ja hakkas rääkima järgnevat. "Mina olen sulle nüüd mitmel korral vastu tulnud (koorilaager 2p, tädi matused 1p). Mida sina minu heaks teed? Kas sa oled nõus lihavõttepühade pühapäeval tööl olema? Mina lähen siis maale ja edasi-tagasi sõitmine läheks rohkem maksma, kui töötasu. Ah, et sa tahad siis perega olla. Paha lugu. Nüüd on olukord nii, et kui sina tollel pühapäeval tööl ei ole, siis mina jaanuaris koolitusel käimise jaoks sind ei asenda ja sa lube tehtud ei saa. Kuidas siis jääb?"

Ma ütlesin talle, et ma mõtlen selle peale. Ta üritas mind sundida kohe vastama, aga ma jäin endale kindlaks. Esimene lahendus olukorrale, mis mul pähe tuli, on pöörduda juhataja poole. Ehk siis praegu öelda väljapressijale OK. Hiljem lähen juhataja juurde ja ütlen, et mina loobun võimalusest pühade ajal lisatööd teha (mis teoorias on meile vabatahtlik), põhjendades, et antud juhul kasutati seda väljapressimisvõimalusena ning et edaspidi selliseid olukordi edaspidi vältida, siis ma loobun nendel päevadel töötamisest. Selle stsenaariumi juures on minu jaoks kaks probleemi: esiteks väljapressimisele järgi andmine (kasvõi näiliselt) on mulle ohtlik ja teisesks on see sihilik valetamine. Ohtlik on olukord selles mõttes, et kui asendaja näeb, et väljapressimine minuga läheb läbi, siis ta kuramuse mulk hakkab edasi mõtlema, mida ta minu käest järgmisel ja ülejärgmisel korral asendamise eest saada tahab. Äkki näiteks raha?

Mida ma tegelikult tegin oli hoopis järgmine. Rääkisin valvuri väljapressimisest teistele valvuritele. Ütlesingi otse selgelt, et vat mul on selline mure, et see inimene siin tegeleb väljapressimisega. Nõudis siukest asja ja ähvardas sellega. Ise olin siuke tõsiselt kuri. Juhataja teemal suud ei paotanud. Teised valvurid selle peale mõtlesid veidi ja tegid mõned ettepanekud pühadeaegse graafiku osas nii, et väljapressija saaks oma soovitud vaba päeva ja mina saaks töötunnid tehtud siis, kui see mul võimalik on.