Sessi lõppemisega kaasnes pingelangus. Jäin nagu naksti haigeks. Eelmisest nädalast saati olen paras zombie. Nohu, köha ja muud rõõmud.
Kui tõbine olemine kõrvale jätta, siis hetkel on elu päris lahe. Enamus aineid on tehtud. Jaanuari teises pooles võtsin omale nädalase puhkuse ning käisin Londonis. See linn on kodu. Mis teha. Sealne hoogne elürütm, anonüümne ebaviisakus mööda linna ruttamisel ja samas komme vähegi nõutumalt seisvale inimese abi pakkuda. Olin usinasti omale kaasa pakkinud nii Londoni kaardi kui bussiliikluse kaardi. Kohale jõudes selgus, et vajasin vaid metroo kaarti. Sõltumata sellest, kas ma liikusin kohtades, mida teadsin või mitte. See oli päris äge.
Londonis peatusin Jagoda pool. Polnud teist 2009 suvel Woodstockil käimisest saati näinud. Piiga elab hetkel Ida-Londonis koos posu itaallastega. Majakaaslased olid rõõmsad, seltskondlikud ja valjuhäälsed, kuigi inglise keelega eriti kodus ei ole. Köögis oli pidevalt kamp inimesi ja tihke suitsupilv. Mina olin seal elamises ainuke mittesuitsetaja. Teisel päeval tuli Jagodal mõte hakata mulle patse punuma. Ta tahab Mehhikosse minna ja siis vajab pileti ostmise tarbeks raha teenimise ideed. Tahtis minu peal harjutada, et seejärel seda teenusena müüa kohalikule reivi seltskonnale. Tulemusena on mul hetkel poolde selga ulatuvad punupatsid. Pole paha, mis... Puhkuse jooksul uuendasin oma tutvust inglise õlledega, käisin Natural History Museumis dinosauruste skelette imetlemas, Shordichis jalutamas, šoppamas jne. Käisin ka Crobaris. Kaks aastat Londonis on igavik. Sellest hoolimata töötas seal baaris tuttav tüüp, kes märkis ära, et pole ammu näinud... Tähelepanelik mees, pole midagi öelda. :)
Tulin tagasi Eestisse. Tegin viimase, sügissemestri kõige raskema eksami ära ning seejärel oli nädal aega pidu. Kuna sügisel on olnud kiire kuni hullumeelselt kiire, siis enamus sõpradega suhtlemine on üsna unarusse jäänud. Võimaluse saabudes hakkasin seda siis vähemasti osaliselt heaks tegema. Ühtlasi tutvusin uute huvitavate inimestega. Näiteks vahetult peale eksamit paar nädalat tagasi esmapäeva õhtul olime Joonataniga linnas. Zavos oli suht rahulik, aga baarileti taga oli Ulme nii, et muusikavalik kiskus vähe kiiva. Läksime ära Krooksu. Vaatasime telekast vabavõitlust ja lõbustasime ennast selle kommenteerimisega. Üks hetk tuli kõrvallauast üks tegelane meiega vestlema - siuke pikajuukseline, metallist ogad kulmus nunnu tüüp - viisakalt uurima, kes me siuksed oleme esmaspäeval väljas. Tegelane oli päris muhe. Kui Krooks ühel hetkel kinni pandi, siis jätkasime õhtut tema sõprade seltsis. Zavood ... ka see pandi kinni ... kas veel mõni koht esmaspäeval on lahti? Jalutasime vaatama, kas Ümarlaua baar on lahti. Kui seegi võimalus meid alt vedas, siis läksime uue tuttava poole teed jooma ning kaarte mängima. Lubatud melissi tee asemel pakuti piparmündi teed ja kaardimäng kestis pea 8ni hommikul. Ups..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar