Mu üks Londoni sõps Jagoda hakkas millalgi rääkima Woodstockist. Euroopa suurim vabaõhu muusikafestival, igati lahe, piletit seal pole ja tule vaid kohale. Mõte mulle meeldis ja Poolasse pole ka väga kaugele minna. Rääkisin sellest sõpradele, et leida omale veel seltskonda. Mida rohkem, seda vahvam. Algselt plaanisin minna häälega. Kui mulle pakuti võimalust saada auto peale ja hääletamiskaaslane hüppas viimasel hetkel alt ära, siis läksin mugavama vastupanu teed. Paari päevase sõidu järel jõudsime festivalipaika. Ohutuse huvides olid läheduses osad maanteelõigud suletud. Laagrisse suundujad said oma masinatega rahvamassi vahelt läbi laveerida.
Jõudsime päev enne festivali algust kohale. Saime endale igati mõnusa laagriplatsi. Pealava paistis meile ilusti ära ja oli siiski piisavalt eemal, et meil seljas elama ei hakataks. Festivali ala oli pirakas. Suurtest lavadest oli pealava ja folklava. Lisaks oli krishnade nurgas nende lava, mäe peal oli mingi kultuuritelk, kus olid mingid etteasted, näitused ja filmid. Ühes nurgas näidati Poola sõjaväe lelusid. Selle üle sai küll natuke muiatud, et siuke asi siis Woodstockile kohale toodud. Elamistingimuste osas oli kasutada külm kraanivesi, mis oli vajadusel ka dušsi eest. Palava ilmaga polnud see mingi probeem. Internetisõltlaste jaoks oli seal olemas nurgake, kus soovijad said läpakate taga 20 minutit toimetada. Tasuta! Lähim linn oli 30 minuti jalutamisteekonna kaugusel. Ainus jama, mis selleks ajaks oli korraldatud, oli seoses veiniga. Kangemat alkoholi ei saanud festivali ajal poest osta. Kõik oli ennetavalt papiga kinni kaetud. Ma olin entusiastlikult oodanud odava veini maal chillimist ja kogu festivali aja pidin õllega läbi ajama. Alatus!
Artistide nimekiri oli minu jaoks võrdlemisi tundmatu. Kuna muusika oli telgi juurde vabalt kuulda, siis kujunes olemisest äärmisel laisk lebo. Juliett Lewise bändi sai esimesel õhtul lava ette kuulama mindud. Siuke kuulsa näitleja üle vaatamise teema. Näe ongi see tšikk Natural Born Killers, Who's Eating Gilbert Grape ja From Dusk Till Dawn filmidest. Lava ette minnes sattusin pogo tantsijate sekka. Midagi uut ja ootamatut. Lihtsalt inimesed visavad ennast teistele otsa ja jooksevad neile selga. Samas inimesed oli hästi sõbralikud, kui ise sinikaid pahaks ei pane. Mingi kompu poolakas üritas mind kärmelt ära sebima asuda. Kui ta ei oleks suud lahti teinud ja oleks lihtsalt ilus olnud, oleks tal rohkem edu olnud. Paraku.Teisel päeval sai linnas käidud. Poodi sisse saamiseks oli järjekord. Turva jälgis Lidli uksel, et liiga palju inimesi poes ei oleks korraga. Poisid ostsid omale kasti õlut. Meid teenindav kassapidaja ei osanud vististi mitmekordselt esinevaid tooteid sisestada ja tegi meile sellega soodukat. Ehk siis saime kasti õlut ühe õlle hinnaga. Kui suurest elevusest sellest hiljem muudkui räägitud sai, siis mingi hetk Murca tüdinult nentis, et palju te veel sel teemal jahvatate enne kui küll saab. Teise päeva õhtuks jõudis Jagoda kohale ning mul oli ka kellega jutustada. Viimasel päeval avastasin, et kui pidevalt käia kraani all juukseid märjaks tegemas ja seejärel läbi tolmupilve tagasi jalutada, siis õhtuks hakkavad juustesse rastad tekkima. Festivali viimaseks esinejaks oli bänd, millest minagi miskit olin kuulnud: Guano Apes. Nende etteaste lõpus algas padusadu. Lisalugude lõpuks oli tunne nagu oleksin riietega ujumas käinud. Inimestega suhtlemise osas oli tegelt see, et iga natuke aja tagant tuli keegi juurde rääkima. Peamiselt teemadel, kust oled, mitmes kord ja kuidas meeldib. Inimesed olid väga sõbralikud, kui just teiste eestlastega kokku ei sattunud.
Aivi-Murca plaanisid minna edasi Eurotripile. Sai nad siis peale festivali Berliini viidud. Saksamaal sai söödud kebabi. Siukest head, mis on tehtud varda otsas olevast lihast. Ei ole pannil praetud ja üle soolatud. Just siuke vürstikas ja maitsev. Berliinist korjasime auto peale paar noort eesti punkarit, kes olid ka Woodstockil olnud ja nüüd koju tahtsid. Tagasiteel eksisime Frankfurt Oderi külje alla ära, ööbisime lageda taeva all ja viimasel hommikul äratas meid rahulolematu poola talunik, kes tahtis oma lehmad sinna rohumaale ajada. Igastahes kõik jäid ellu. Mina šoppasin veidi Poola säästuveini omale meeneks kaasa. Pool sellest on sõpradega juba ära lahendatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar